100 000 liitrit – selgus Tallinna rattaradadele ainuüksi sel aastal kantava punaste plastiku maht

Tallinna linnavalitsus on sel aastal enne kohalikke valimis asunud suure hooga märgistama vaheldumisi kõnni- ja sõiduteedel ratastele mõeldud radasid ning eile selgus, mis materjaliga on täpselt tegu ja kui palju seda sel aastal maha pannakse.

Tallinna abilinnapea Andrei Novikov ütles eile Forte küsimusele vastates, et kokku kantakse sel aastal rattaradadele 50 000 ruutmeetrit punast ainet ning selle paksuseks on vähemalt 2 millimeetrit. Kerge tehe näitab, et kokku kulub materjali seega vähemalt 100 000 liitrit. Kuna need rajad tehti käsitsi kantuna väga klombise ja ebatasase pinnaga ja juba on asutud ka esimesi kulunud kattega radasid uuesti üle võõpama, siis on materjalikulu nähtavasti reaalsuses kahekordne.

Uurisime linnavõimudelt ka seda, mis materjaliga on täpsemalt tegu. Andrei Novikovi esimene hinnang oli, et see info võib endast kujutada ärisaladust, ent Tallinna transpordiameti juhataja Andres Harjo mingil määral katet materjali nimelt tõmbas.

„Kui me räägime tootenimest, siis see on Hot Mix," ütles Andres Harjo ja märkis, et tegemist klassikalise plastikuga, mille sisse on puistatud abrasiivmaterjali haardeteguri suurendamiseks.

Maakeeli: plastik on segatud liivaga, et see rehvide all karedam oleks.

Veebiavarustest selgub, et Hot Mix on Soomes toodetav termoplastik, mis ongi mõeldud spetsiaalselt teede märgistamiseks. See kantakse radadele 200-kraadise temperatuurini kuumendatult.

Tallinnas läks plastiku tänavatele kandmine veidi valesti, kuna see ei nakkunud käsitsi panduna väga hästi ja suur osa juulis kantud plastikust on juba teelt lahti murenenud ja jõudnud vihmaga teadagi kuhu – läbi kaevude merre. Nüüd kantakse plastikud teedele masinpritsiga suure surve all.

Maksma läheb mitu miljonit

Andres Harjo märkis, et sel aastal läheb radade äärte märgistamine valge värviga maksma 1,2 miljonit eurot ning punast värvi markeerimine 1,5 miljonit eurot.

Tänavate ettevalmistustööd täiendavate eraldusribade, äärekivide paigutamise ja bussipeatuste ümbertegemise näol võtab 650 000 eurot. Lisaks veel 264 000 fooride ümberpaigutamiseks.

Kõik kokku seega 3,614 miljonit eurot ainuüksi sel aastal. Tallinna linnavalitsus on öelnud, et markeerimistööde puhul on tegemist ajutiste lahendustega.

Seega kulub pealinna liikluse roheliseks muutumisele kokkuvõttes üüratu kogus plastikut.

Opositsioonipoliitik Michal: vilets juhtimiskvaliteet

Tallinna linnavolikogu reformierakondlasest liige Kristen Michal kommenteeris neid numbreid hinnanguga, et keskpartei on korraldamas ainuvõimust kinnihoidmise nimel suuremahulist loodusreostust.

"Alles me rääkisime rohelisest pealinnast? Kulutasime raha kampaaniale. Siis värviti tänavatele silte, et konid lähevad merre, palun ärge visake kaevuresti. Kokku isegi korjati. President lõi kaasa eeskujuks. Nüüd siis ostame miljonite eest sadatuhat liitrit ajutist plastikut, mis merre läheb? Kala ikka Soome lahest püütuna tohib süüa, või on sel veidi punakam jume ja veidi plastiku maitset?" sõnas Michal.

Tema hinnangul on Tallinna juhtimiskvaliteet vilets, kui linnavalitsus kiidab ühel häälel korda saadetut.