Praeguses kalendris ei kattu erinevatel aastatel nädalapäevad ja kuupäevad seepärast, et aastas on 365 päeva ning see ei jagu seitsmega ehk päevade arvuga ühes nädalas.

Johns Hopkinsi ülikooli teadlase Dick Henry koostatud kalendris on aga 364 päeva, nii et aasta jaguneb täpselt 52 nädalaks, kirjutab New Scientist.

Kalendri juures on iseäralik ka see, et märts, juuni, september ja detsember on 31 päeva pikad, kõik ülejäänud kuud aga 30 päeva pikkused.

Et ajaarvamist aastaaegadega sünkroonis hoida, tuleks iga viie või kuue aasta tagant lisada aastale üks nädal. Lisanädalat nimetab füüsik oma eeskuju Isaac Newtoni auks Newtoni nädalaks.

„Ma arvan, et selline kalender oleks äärmiselt kasulik,” leiab Harvardi ülikooli astronoom ja ajaloolane Owen Gingerich.

Ta tuletab meelde, et maailm oli visa üle võtma ka praegust gregooriuse kalendrit. Näiteks Inglismaa võttis selle kasutusele 1752. aastal, ligi 200 aastat pärast Roomat.

Tõsi, uus kalender tooks kaasa ka pisut ebamugavusi. Näiteks 31. jaanuaril sündinud inimesed ei saaks enam õigel päeval sünnipäeva pidada, sest jaanuaris oleks uue ajaarvamise järgi 30 päeva.