Lisaks likvideeriti eelmisel kevadel sanitaarraie käigus nii väiksemaid üraski kahjustuskoldeid kui ka üraski levikut soodustavaid tormikahjustusi kokku 1300 hektaril. Kokku on seega vähem kui aasta jooksul tulnud üraski tõttu maha võtta metsa 1750 hektaril.

„Tõrjetöid tehti kõige suuremate kahjustustega puistutes, kus langetasime juba kahjustatud kuuski ja üraskite lõksu meelitamiseks ka püünispuid," ütles Fortele RMK metsamajanduse peaspetsialist Olavi Andres.

Tema sõnul oli 87 protsendil juhtudel eelmisel aastal tehtud metsakaitselistest töödest kasu ja üraskikahjustus ei levinud edasi.

"Selle tegime kindlaks eelmise aasta IV kvartalis, mil käisime läbi need 2020. aastal kahjustatud eraldised, kus olime metsakaitselisi töid teinud. Samuti kontrollisime ka nendega piirevaid eraldisi," ütles Andres. „Sel kevadel tegelesime juhtumitega, mis olid eelmisel aastal jälgimise all ja millel tuvastasime kahjustuse laienemise. Samuti sekkusime juhtudel, kus tegime 2020. aastal küll metsakaitselisi töid, kuid kahjustus levis sellest hoolimata. Tänavu kevad-talvel langetasime püünispuid ligi 400 hektaril eraldiste pinnast. Täpsustan, et tegemist ei ole raiutud pindalaga, kuna ligi 80% juhtudel langetasime püünispuid sanitaarraie korras. Püünispuude langetamine lõppes 15.aprilliks, nende kokku- ja väljaveoga alustasime pärast Keskkonnaagentuuri teavitust."

Üraski kahjustusele on reeglina vastuvõtlikumad nõrgestatud puud. Puid nõrgestavad näiteks torm, tuli ja põud, ulukikahjustused ja seenhaigused.

„Seega, kõik kuusikutes tehtud sanitaarraied aitavad vähendada kuuse-kooreüraski kahjustuste levikut. Kuna selle aasta suvi oli kuiv ja üraski elutegevuseks soodne, siis tuleb metsameestel olla tähelepanelik, et vältida kuuse-kooreüraski kahjustuste levikut ka edaspidi," märkis Olavi Andres.

Kuuse-kooreüraski kolmandat põlvkonda käesoleval aastal ei tule

Kuna ilmaprognoos augustikuus kuuse-kooreüraskile enam soodsat lennuilma ei luba, siis jääb kuuse-kooreüraski kolmas põlvkond Eestis sellel aastal nägemata, leiab keskkonnaagentuur.

Veel juulikuu alguses kui algas kuuse-kooreüraski hoogne lendlus ning pandi alus teisele põlvkonnale, prognoosis agentuur, et üraski teise põlvkonna noormardikad võiksid soodsa ilmastiku korral olla valmis arengukohalt lahkuma enne augusti lõppu. See stsenaarium siiski paika ei pidanud, kuna ilmad on muutunud oluliselt jahedamaks ning sageli on olnud ka vihmasadusid.

„Feromoonpüünistesse on juulikuu viimasest nädalast alates sattunud vähe üraskeid ja iga nädalaga on püütud isendite hulk vähenenud. Kuna augustis üraski poolt asustatud puid ei ole õnnestunud leida, võibki oletada, et arengukohalt lahkunud üraskid on läinud mulda talvituma," kinnitas Keskkonnaagentuuri metsaosakonna peaspetsialist Heino Õunap.

Kuuse-kooreürask (Ips typographus) on kärsaklaste sugukonda kooreüraski perekonda kuuluv mardikas ning Eestis suurimat kahju tekitav üraskiliik), kes asustab eelkõige nõrgestatud puid ja värsket metsamaterjali. Üraskeid saab kokku meelitada ka feromoonpreparaate kasutades - siis on püünispuid vähem vaja.