Ilmselt on tänaseks kõik elektriautodest kuulnud, ent teemaga on seotud ka palju müüte ja valearusaamu. Saatejuht Hando mõtleb ka ise elektriauto ostmise peale ning küsibki vestluse käigus saatekülaliselt kõiksugu praktilisi küsimusi.

Kui rääkida elektri jõul sõitvatest autodest, siis põhilise küsimusena kerkib alati üles sõiduulatus – kui kaugele saab elektriautoga ikkagi sõita? Müüdid on visad kaduma ning Jüri sõnul pole paljude tarbijate arvamused elektriautode suhtes kümne aasta jooksul muutunud. „Eestlane lepib elektriautoga siis, kui saab sellega 500 kilomeetrit sõita,” räägib Asari. Mõeldes aga reaalse argipäeva peale, siis tegelikult sõidab inimene tööle, sõidab poodi, võtab lapse trennist peale ja jõuab seejärel tagasi koju. See teeb ühe keskmise argipäeva sõiduulatuseks 50–60 kilomeetrit. Tippmudelid sõidavad tänapäeval Asari sõnul tõepoolest 500 kilomeetrit, ent keskmiselt võib elektriautoga läbida 300 kilomeetrit. Seega inimene, kes sõidab näiteks Tartu ja Tallinna vahet, saab ühe laadimisega kenasti hakkama.

Teine küsimus, mis seoses laadimisega paratamatult tekib, on laadimisaeg. Kui kaua peab elektriautot ikkagi juhtme taga hoidma? „Laadimisaeg sõltub paljuski sellest, kus laadida,” selgitab Asari, „ning arvestada tuleb ka sellega, et laadijate võrgustik kasvab ülikiiresti.” Kui võtta täiesti tavaline seinapistik, siis piisab üldjuhul auto täielikuks laadimiseks ühest ööst. Inimestele, kes sõidavad rohkem ja vajavad kiiremat laadimisaega, on olemas mitmeid lahendusi. Tegelikult saab Aseri sõnul autot ostes ka väikse investeeringuga soetada nii-öelda vooluboksi, mis kahandab laadimise umbes 3–4 tunnini.

  • Mis juhtub siis, kui elektriauto aku saab tühjaks?
  • Kuidas mõjutab meie kliima elektriautosid?
  • Kui pikalt peab elektriautoga sõitma, et omadega nii-öelda nulli tulla?

Need ja paljud teised teemad arutatakse saates põhjalikult läbi. Kuula põnevat vestlust siit:

1x
00:00

Jaga
Kommentaarid