Põhja-Euroopat soojendav looduslik radiaator ähvardab rikki minna

Põhja-Euroopat soojendav looduslik "radiaator" näib olevat tasapisi rikki minemas. Golfi hoovus, mis toob Mehhiko lahest sooja vett Põhja-Atlandile, on ajapikku nõrgemaks jäänud.

Kui see peaks täielikult seiskuma, on sel meie kandi üsna leebele kliimale kaunis krõbedad tagajärjed, vahendab ajakiri Imeline Teadus.

Golfi hoovus on meie planeedi kõige võimsam merehoovus. See sööstab justkui hiiglaslik kaubarong läbi Atlandi ookeani kiirusega kuni üheksa kilo­meetrit tunnis.

Golfi hoovus toob Mehhiko lahest Põhja-Atlandi piirkonda kuni 150 miljonit kuupmeetrit sooja merevett sekundis.Selle sooja vee aurustumine tagab, et Põhja-Euroopa maades on suhteliselt pehme kliima, kui võtta arvesse, kui kaugel põhjas siinsed maad asuvad.

Golfi hoovuse lõppjaam on Ida-Gröönimaa juures. Seal jahtub soe vesi maha ning vajub sügavamale. Külmem vesi liigub tagasi lõunasse uue jahedama merehoovusena.

Ülemaailmse kliima soojenemise tõttu on Golfi hoovusele pidurid peale tõmmatud. 2018. aastal teadusajakirjas Nature avaldatud uurimuse kohaselt on Gröönimaa mandrijää sulamise tõttu hoovuse liikumiskiirus aeglustunud nii palju, et see pole viima­sed 1600 aastat nii aeglane olnud.

Teadlased kirjutavad, et aastaks 2100 võib hoovuse kiirus väheneda kuni 50 protsendi võrra. Halvimal juhul võib Golfi hoovuse voogamine üldse lõppeda, mis võib põh­justada omakorda seda, et tervest Põhja-­Euroopast saab praegusest palju kõledam ja külmem paik.

Golfi hoovus on osa ühtsest hoovuste süstee­mist, mis hõlmab kõiki maakera ookeane – seda nimetatakse ka termo­haliinseks tsirkulatsiooniks või ookeanide suureks konveieriks (ingl Atlantic meridional overturning ciculation ehk lühendatult AMOC).

Golfi hoovus saab oma soojuse peamiselt Mehhiko lahest ekvaatori lähedalt Ameerika mandri juures. Sealt voogab see mööda USA idarannikut põhja suunas. Newfoundlandi juures kohtub Golfi hoovus külma Labradori hoovusega. See surub Golfi hoovuse maismaast eemale, nii et see seguneb Põhja-Atlandi hoovusega ning jätkub selle nime all põhja suunas kulgemist.

Laiemalt loetakse Golfi hoovuseks soojade hoovuste kogumit, mis ulatub Florida poolsaarest kuni Teravmägedeni välja.

Teekonnal eraldub vee soojus tasapisi atmosfääri. See protsess toob Põhja-­Euroopasse, sh Eestisse pehmema kliima. Kui näiteks Jõgeva põhjalaius on 58°44 ja siinne veebruari keskmine temperatuur on pisut alla –5 °C, siis samal põhjalaiusel Churchilli linnas Kanadas Hudsoni lahe ääres on veebruari keskmine −24,5 °C. Seal on subarktiline kliima, mida Jõgeval tänu hoovusele pole.

Loe Golfi hoovuse käekäigu kohta augusti Imelisest Teadusest!