Vivita aitab lastel ja noortel oma ägedaid ideid ellu viia, õpetades neid probleeme lahendama, riist- ja tarkvara arendama ning kõige üldisemas mõttes ise midagi leiutama ning looma. Stuudiod on nagu hiiglaslikud tööriistakuurid, kus lisaks moodsatele asjadele nagu laserlõikurid ja 3D-printerid, on ka näiteks õmblusmasinad ja tööriistad.

Tagasi Kooli koostööplatvorm muudab õppimise põnevamaks ja innustab õpilasi tegema õppekäike ja minema töövarjuks. Meeskond aitab eelkõige õpetajatel koolitunde köitvamaks muuta ja aitab korraldamisega kaasa. „Et kui üks majandusõpetaja ta tahab noortele rääkida turundusplaani tegemisest, siis on tal hästi lihtne leida meie kaudupraktik, kes tuleks kohe kiirelt ja jagaks oma kogemust,“ selgitas Teibi Torm.

Tagasi Kooli platvormi ei maksa segamini ajada Noored Kooli programmiga – need on kaks täiesti erinevat algatust. Noored Kooli saadab inimesed kooli õpetajateks, aga Tagasi Kooli puhul saavad kõik inimesed, kes soovivad õpilasi arendada, anda külalistunde või võtta endale töövarje.

Kogu küla õpetab

„Olen alati olnud seda meelt, et haridust ei saa pakkuda ainult kool, vaid see on kogukonna mure ja rõõm,“ rääkis Mari-Liis Lind. „Tööandjatele on ju ka oluline, et kasvaks peale uus põlvkond töötajaid. Eriti suur töö jõupuudus on IT-sektoris, kus mina olen.“

Vivita missioon on, et noored ei peaks gümnaasiumi lõpus mõtlema, mis neist nüüd saab, vaid et neil oleks juba olemas aimdus sellest, millised on nende võimalused ja mille vastu neil huvi on. „Lapsele ühte või kahte huviringi valides sa ju tegelikult piirad tema võimalusi. Robootikaringis käijale on võib-olla keeruline sinna kõrvale õmblus- või puutööhuvi tekitada. Aga meie püüame just nii, et lapsed saaksid iga kord katsetada võimalikult suurt hulka erinevaid tööriistu,“ rääkis Lind.

Vivitas viiakse lapsed kokku erinevate praktikutega – leiutajad, ettevõtjad ja muude elualade esindajad. „See on natuke sarnane sellele, mida teeb Tagasi Kooli, aga meil mentordavad praktikud lapsi üks ühele,“ selgitas Lind. „Me tahame, et lapsed saaksid teadmise, kui palju on erinevaid võimalusi ja eriala valik ülikoolis ei määra tulevikku igaveseks.“

Iga laps on oodatud, tasu ei ole

Teibi Torm näitlikustas, et tema 8-aastane tütar on samuti Vivita liige ja õmbles nädala jooksul kümme patja. „Seal leiad sa selle, mis sind köidab ja millesse sa süvened ja teedki 10 patja nädala jooksul, sest sulle lihtsalt meeldib,“ rääkis Torm.

Vivita tegutseb maailmas seitsmes riigis ja igal pool on lastele töötubades käimine tasuta. „Meie selge lähtekoht on, et tegutseme tasuta ja raha teenime mujalt. Nutikaid ja loovaid noori on igas sotsiaalses grupis ja me ei tahaks, et meie teenusest saaks luksus, mida ainult mõned pered saavad võimaldada,“ ütles Lind.

„Tagasi kooli puhul on täpselt samamoodi. Tahame, et need erinevad ideed, praktikud, kogemused, väärtused jõuaksid kõigi õpilasteni Eestis, et ei oleks seda piirangut, et üks klass saab tellida ja kaasata, teine mitte. Meie teenime samuti mujalt, suur osa tuleb ka projektidest või annetustest,“ selgitas Torm.

Mis on siis hea hariduse valem? „Haridusmaastik on juba praegu väga erinev. On selliseid koole, mis on väga struktureeritud, aga ka teisi, kus on väga palju muudetud, näiteks avatud kool, kus üks päev on eesti keeles ja järgmine vene keeles, samuti tehakse grupitöid ja projekte,“ rääkis Teibi Torm.

„Samuti on lapsevanemaks olemine praegu suur väljakutse – milliseid valikuid oma lapse tuleviku jaoks langetada, kui teid on nii palju.“ Ta tõdes, et tegelikult polegi universaalset valemit, mis sobiks igale noorele ja lapsele. „Tuleb katsetada ja anda lapsele võimalikult palju võimalusi avastamiseks.“

Erasmuse taskuhääilingu seekordsest osast saad veel teada, miks kiidab Mari-Liis Lind Jõhvi kooli, kuidas saavad lapsed võitu hirmust läbikukkumise ees, mil moel saavad täiskasvanud ise Tagasi Kooli ja Vivita algatustest osa võtta, kes on laste seas populaarseim esineja ja palju muud.