Kui kõrvale jätta küsimus, et miks 11 üldse vajalik on – see lisab seninähtu põhjal eelkäijale vähe uut ja vajalikku –, tekkis siiski segadus uue opsüsteemi jooksutamiseks vajalike nõudmiste ümber, mida arvuti täitma peab.

Microsoft ei pruugi seni veenvalt vastata, millega 11 teenis ära 10 asendamise au. Küll aga sai hiljuti lahenduse segadus, et millised protsessorid ikkagi tarkvara jooksutamiseks sobivad on.

Tootja teatas, et Windows 11 jookseb siiski igal PC-tüüpi arvutil, millel on vähemalt 64-bitine 1 GHz keskprotsessor, 4 GB muutmälu ja 64 GB andmeruumi.

Sobivate protsessorite nimekirja leiad Windowsi lehelt, vastupidiselt algsele infole sobivad ka mitmed teised protsessorid. Viimastega varustatud arvutid ei pruugi samas tarkvaratäiendusi saada, ka mitte olulisi nagu turvaparandused ega draiverid. Nii et vastus küsimusele, millisel arvutil Windows 11 siis kenasti jookseb, on endiselt poolik.

Lisaks tuleb Windows 11 ametlikku nimekirja mitte jõudnud protsessoriga arvutile paigaldada ISO-faili abil, mitte allalaaditaval kujul nagu tavaliselt.

Milleks üldse selline lahendus? Ametlik vastus: ettevõtted saavad proovida, kas Windows 11 meeldib või sobib, enne kui selle Win10 asemel lõplikult kasutusele võtavad.

See lahendus tundub tüüpilise Microsofti jõuvõttena (äri)kasutajatele uue opsüsteemi pealesurumises. Ilmselt lisandub jõuvõtteid ajapikku veelgi, kui Windows 10 ilmumise järel toimunu põhjal otsustada.