Läti kaitsevägi sõlmib hiigeltehingu soomukite hankimiseks, Eesti astus kõrvale ja passib

Läti kaitseministeerium sõlmib homme hommikul Ādaži kaitseväebaasis ülisuure lepingu 6x6 soomukite ostmiseks Soome-Norra kaitsetööstusettevõttelt Patria, varasemalt läbirääkimistesse kaasatud Eesti kaitseministeerium on oma hanked aga otsustanud edasi lükata.

Lätlased ostavad Patrialt kokku ligi 200 soomukit maksumusega 200 miljonit eurot. Mis on seejuures eriti märgiline: varustuskindluse tagamiseks otsustas Patria viia 6x6 soomukitootmise Lätti - uus monteerimisliin peaks valmima juba 2023. aasta jaanuariks.

Fortele teadaolevalt saavad soomukite tootmise ja hilisema hooldamise käigus tööd kuus kohalikku kaitsetööstusettevõtet, kellega on tänaseks lepingud sõlmitud - Vairog, EMJ Metāls, SIA SFM, SIA LANOS, SIA Metaro and SIA Defence Partnership Latvia.

Praeguseks on Patria teinud Läti ettevõtetele 6x6 projektiga seotud tellimusi juba 250 000 euro eest ning kaasanud Lätis tootmisvõimsuse suurendamiseks ja ruumide kohandamiseks ligikaudu 1,5 miljoni euro eest erainvesteeringuid. Lisaks on Patria andnud Läti ettevõtetele tellimusi Patria praeguse toodangu tarnimiseks väljaspool seda programmi.

Projekt on juba loonud lõunanaabrite juurde üle 10 uue töökoha ning nende arv kasvab pärast seda, kui Läti kaitseministeerium esitab esimesed soomukite tellimused. Patria on asunud juba ka kohalike ettevõtete mehhaanikuid Soomes välja koolitama soomukite kohapealseks tootmiseks ning hilisemateks hooldustöödeks.

Algselt oli lepingueelsetesse läbirääkimistesse kaasatud ka Eesti kaitsevägi, kes kasutab aastast 2004 üle 100 Patrias toodetud Pasi soomuki XA-180 ja XA-188, kusjuures neist esimesed jõuavad oma elutsükli lõppu aastatel 2025-2026. Soomustatud on meil 1. jalaväebrigaadi pataljonid Scoutspataljon, Kalevi ja Viru pataljon.

Paraku langetas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) möödunud aastal otsuse laua tagant püsti tõusta ja eemale kõndida. Ametliku põhjenduse kohaselt ei õnnestunud Eestil ja Patrial läbirääkimiste käigus jõuda kokkuleppele teadus- ja arendustegevuse hinna ning Eesti kaitsetööstusettevõtete osaluse suhtes selles projektis. Veelgi olulisemaks osutus hind. Kolmandaks on endast jõuliselt märku andnud Eestis moodustatud laiapõhjaline konsortsium, millesse kuulub üle 20 ettevõtte nii kaitse- kui masinatööstuse liidust. Neljandaks on valitsemas suur segadus Eesti kaitsestrateegia eelarve osas.

Nii ongi juhtunud, et kuigi juba mullu lagetati otsus, et RKIK läheb edasi konkurentsipõhise hankemenetlusega, siis siiamaani pole soomukihankeid välja kuulutatud.

„Seoses riigikaitse eelarve ja prioriteetide muutmisega oleme uuesti ümber vaatamas riigikaitse arengukava (RKAK) kuni aastani 2031. Sellest tingituna oleme ka planeeritud soomukite hankeid edasi lükanud," ütles eile Fortele Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse soomustatud sõidukite ja tehnika kategooriajuht Ivar Janson.

Võrreldes RKAK 2030-ga saab uues arengukavas 2. jalaväebrigaadi soomustamine tema sõnul tõenäoliselt olema üks kaitseväe prioriteete ning selle võimaldamiseks on hetkel taaskord üle vaatamas kogu kaitseväe üksuste sõiduparki.

„Kaitseväe tuleviku soomustehnika park saab tõenäoliselt olema segu soomustatud veoautodest ning 6x6 ja 4x4 soomukitest. Järgnevaid samme soomukite hangete osas võib oodata 2021. aasta lõpus," ütles Janson.

Möödunud aasta 17. detsembril kõlas tema lause: „Kaitseväel on selge kavatsus ratassoomukite koguarvu suurendada, seega uusi soomukeid tuleb niikuinii hankida. Seega, kõik variandid on täna laual ning lõplik otsus hankestrateegia osas tehakse põhjaliku analüüsi tulemusena 2021 aasta suveks."

Seega on analüüsi valmimine taas pool aastat edasi lükatud ning selgusetus jätkub.