„Oleme uurinud, millest välja toodud intsidendid tulenesid ning Riigi Kinnisvara töötajate tegevuses me pahatahtlikkust või süülist hooletust tuvastanud ei ole," ütles Fortele Riigi Kinnisvara organisatsiooniarenduse osakonna juht Aet Purk.

Riigikantselei uurimises tuvastati kaks suuremat probleemi, mis 21. juuni seisuga Riigi Kinnisvara tegevust otseselt puudutas. Just sel päeval soojenesid ettevõttele kuuluvad ja terviseameti kasutuses olevad külmaruumid üle määratud normi ehk +8°C

Esiteks puhus ventilatsioon külmaruumidesse õhku temperatuuriga 1518 °C õhuga ja sisse lülitatud olnud põrandaküte andis ruumile täiendava soojalaengu kohati oli põranda temperatuuriks samuti +16°C.

Teiseks olid Riigi Kinnisvara IT-osakonna hallatavad serverid seadistatud selliselt, et temperatuuri ülemäärasest kõikumisest teada andvad monitooringusõnumid ei jõudnud adressaatideni.

Teise punkti osas on selgunud, et 9. juunil oli RKASi IT-osakond sulgenud vana nimeserveri teenuse ning uue peale teavituste süsteem enam tööle olnud hakanud, kuna keegi lihtsalt ei teadnud, et see süsteem seda serverit kasutab.

RKAS leiab, et serveri hooldustööde osas oli tegu inimliku eksitusega. „Serveri vahetusega seotud töid on tehtud praeguse teadmise kohaselt parimaid praktikaid järgides," lisas Aet Purk.

Täpsemalt näeb RKAS juhtunut selliselt:

„9. juunil suleti lõplikult vana nimeserveri teenus, millele eelnes ajavahemikul 21. aprillist 9. juunini monitooring, et tuvastada kõik võimalikud rakendused, mis antud seadmega olid seotud. Serveri sulgemisel tehti koostööd Telia süsteemiadministraatoriga. Jälgimise käigus vana nimeserveri poole tehtud pöördumisi ei tuvastatud. Kuna monitooring tulemusi ei andnud ja RKASis on kasutusel ka uus nimeserver, siis jäi tuvastamata, et osa hooneautomaatika teavitustest on seotud suletava serveriga. 29. juunil saatsime Microsoftile päringu, miks rakendatud meetmed ei võimaldanud tuvastada nimeserverile tehtavaid pöördumisi. Microsofti esindajad ei osanud koheselt küsimusele vastata ja palusid saata meie volitatud partneril ehk Telial ametliku teenuspalve kasutajatoele, mis tehti 6. juulil. 20. juulil andis Microsoft vastuse, millest selgub, et monitooringu funktsionaalsus toimib Windows Server 2012 R2 või uuematel versioonidel, kuid kahjuks mitte RKASi nimeserveris kasutatud versioonil Windows Server 2012. Teavituste serveri töö taastati 28. juunil peale probleemi tuvastamist ja selguse saamist ning seadistati õige nimeserver teavituste edastamise serverile. Oleme läbi viinud täiendava kontrolli ja tuvastanud, et perioodil 09. juunist 21. juunini ei esinenud seadmete töös häireid kuni kõnealuse intsidendini."

Mis puutub sooja puhumist ja põrandakütet, siis juhtus RKAS tähelepanu sellele, et tegu oli jaheladudega ehk plusstemperatuuridega ruumidega, mitte külmladudega, ning et need kaks süsteemi ei ole tegelikult juhtunus süüdi.

„Jaheladude puhul tuleb välistada temperatuuride langemine, seetõttu on ruumis ka põrandaküte," ütles Aet Purk.

Jahutussüsteemide seiskumist ei saa tema kinnitusel põhjuslikult seostada põrandaküttega. „Tallinna tehnikaülikooli kontrollarvutused kinnitavad, et jaheruumide jahutusvõimsus on piisav ka olukorras, kus põrandaküte on sisse lülitatud ja temperatuur vahemikus +6°C kuni +16°C."

Teada on, et põrandaküte neis ruumides pidi olema reguleeritav, kuid keegi ei teadnud selle olemasolust ja pealegi oli süsteem rikkis.

„Põhjus, miks põrandaküte oli paikvaatluse ajal augustis sisse lülitatud, seisneb ajamite rikkes. Vigased ajamid vahetatakse lähiajal välja ning kontuurid suleti käsitsi," selgitas Aet Purk ja kinnitas, et sellest hoolimata on kontrollarvutuste järgi ruumide jahutus piisav ka olukorras, kus küte on sisse lülitatud.

Terviseminister Tanel Kiik lubas eile, et ütleb lähipäeval välja inimeste nimed, kes tema hinnangul juhtunus süüdi on.