Andres Merits: me saame koroonaviirusega koos elada ka ilma maskide ja piiranguteta – aga seda ühel tingimusel
(579)- Deltatüvi nõuab suuremat antikehade hulka
- Kooliaasta algus annab viirusele vähemalt ajutiselt uusi võimalusi
Ilmselt jõuame juba poole aasta pärast olukorrani, kus valitsusel ei ole enam tarvis koroonaviiruse vastu võitlemiseks kehtestada maskikandmise kohustust ja piiranguid, kuid selle eelduseks on, et kõigile inimestele on antud iseseisvad võimalused raske haigestumise vastu seista – selleks võimaluseks on praegu vaktsiini tõhustusdoosid, ütles usutluses Fortele Tartu ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits.
Pöördusime professori poole olukorras, kus loogiline vaktsineerimise seos nakatumisega kipub mitmes piirkonnas olema näiliselt pöördvõrdeline. Iisrael on oma rahvast tõhusalt vaktsineerinud, ent ägab hetkel maailma ühe kõrgeima nakatumislaine käes. Sama näeme Võrus – palju vaktsineerituid, ent suur nakatumine. Samas kui Ida-Virumaal on vaktsineerituse osakaal väga madal ja ühtlasi on seal ka nakatumine praegu olematu.
Kas loogika vaktsineerimise ja nakatumise vähenemise vahel hakkab ära kaduma? „Ei, seos immuunsusega on endiselt ühene!" ütleb Andres Merits, kel on neile näitudele olemas vastused.
„Ida-Viruga sarnast olukorda näeb ka Euroopa kaardilt – riigid, kus teine laine oli eriti ränk – näiteks Tsehhi – näitavad praegu madalat nakatumist. Üheks põhjuseks on see, et palju immuunkaitsest on saadud läbipõdemise teel," selgitab teadlane. „Ka meie seireuuring näitas, et immuunkaitse ehk antikehade olemasolu on Ida-Virus ja Tartumaal üsna sarnane. Võrumaal on madalam ja sealsed väga kõrged nakatamise numbrid näitavad, et see on selgelt probleem."
Inimesed pole kari
