EKRE tagasilöök: eksperdid põrmustasid erakonna soovi kasutada e-hääletamisel veebikaamerat

Riigi infosüsteemi ameti (RIA) ja tehnoloogiaettevõtte Cybernetica kübereksperdid leidsid olulisi puudusi kunagise valitsuspartei EKRE soovis muuta juba eelseisvatel valimistel kohustuslikuks tuvastada inimestel end e-hääletamisel lisaks ID-kaardile või mobiil-ID-le ka veebikaamera ees.

Cybernetica koostatud analüüs leiab kokkuvõtvalt, et näotuvastuse lisamine valimistele on tehtav, kuid privaatsusriive ja tehnoloogilise keerukuse tõusuga kaasnevad riskid, mis ei pruugi kaaluda üles sellest saadavat kasu.

Analüüs jõuab põhiliste järeldusteni, et näotuvastus oleks tehniliselt keerukas ja nõuaks väga suuri tehnilisi muudatusi. Selle lisamine tõstaks e-hääletamise tõrkeohtu ja märkimisväärselt suureneks süsteemi jõudlusvajadus. Seejuures on võimatu viia veaprotsent nulli.

Samuti muutuks e-hääletamise teenus kasutajale ebamugavamaks, sest eeldab korraliku kaameraga seadme olemasolu ja selle kasutamisoskust. Lisandub ka privaatsusriive.

"Eesti i-hääletamise tipp-perioodidel toimub paralleelselt umbes paarsada seanssi, nende kõigi reaalajas töötlemine nõuab märkimisväärset taristut," leiab Cybernetica. "Sadade tuhandete Eesti inimeste kodudest pikema videovoo nõudmine riivab aga oluliselt nende privaatsust – väga raske on tagada, et kogu protsessi videopilti ei jää delikaatsed andmed – sh hääle väärtus ja PIN-koodid."

RIA leiab ettevõtte analüüsi kommenteerides, et näotuvastuse kasutamine e-hääletamisel vajab pikaajalisemat testimist.

„Kuna biomeetria kasutamine laiemalt ei ole praegu kuigi palju reguleeritud ning puudub ülevaade, millised oleksid kõige turvalisemad lahendused, ei tohiks selle võimaluse lisamisega kiirustada. Lisaks tekib rida korralduslikke küsimusi, nagu korraliku kaamera ja muude vahendite olemasolu, mis võib mõjutada e-hääletamisel osalemist," leiab amet.

Näotuvastuse lisamine tulevikus eeldaks RIA hinnangul, et nii seadusandlikul tasandil kui ka ühiskonnas laiemalt on läbi arutatud privaatsusriive küsimus – kui kaamera võtab üles kodused tingimused – ja aktsepteeritav veamäär. Lisaks ligipääsetavuse küsimus – kui inimesel ei ole piisavalt head internetiühendust või kaamerat, et osaleda demokraatlikus protsessis.

„Alles seejärel tulevad mängu uue arenduse mahud, selle arenduse uued küberturvalisuse aspektid ja andmekaitseküsimused," teatas amet.

Cybernetica märgib aga veel oma aruandes, et näotuvastuse kasutuselevõtt elektroonilisel hääletamisel ei oleks pelgalt tehniline uuendus, vaid nõuaks põhimõttelist muudatust ühiskonnas kehtivates normides, sh Eesti õiguskorras. Sellega looks Eesti pretsedendi lääneriikide seas, kus seni on näotuvastust avalike teenuste kontekstis kasutatud üsna kitsalt piiritletud valdkondades, nt piiriületuses, kriminaalmenetluses, dokumentide väljastamises.

„Niisuguse kaaluga pretsedenti oleks mõistlik valmistada ette järk-järgult, alustades ühiskondlikust arutelust ja jätkates pilootprojektidega, et uut tuvastamisviisi paremini hinnata. Valimiste kasutamine pilootprojektina pole mõistlik," leiab ettevõte.

E-valimiste turvalisuses kahtlemine on olnud EKRE üks lipukirjadest juba enne viimaseid riigikogu valimisi. Kõikvõimalikke sellekohaseid analüüse ja komisjone on ellu kutsunud kõik EKRE IT-ministrid, kes vähegi ametis püsisid – eelkõige Kert Kingo (kes oli ministrikohalt sunnitud lahkuma, sest jäi vahele oma nõuniku kohta valetamisega riigikogu ees) ja kenasti eelmise valitsuse lõpuni vastu pidanud Raul Siem.