Eesti keelas Peipsil ahvenapüügi - Vene poolel käib püük rõõmsalt edasi

Maaeluminister Urmas Kruuse peatas alates möödunud laupäevast oma käskkirjaga kuni aasta lõpuni ahvenapüügi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, kuna selleks aastaks Venemaaga kokku lepitud püügimaht sai täis. Piirijoonest Venemaa pool käib aga kalapüük rõõmsalt edasi, kuna naabri esitatud dokumentide kohaselt on seal täis vaid viiendik kokkulepitud normist.

Vaatame otsa numbritele.

2021. aastaks oli Eesti endale välja rääkinud ahvenasaagi normiks veidi üle 498 tonni. 20. augustiks oli lubatud saagist 90% välja püütud, mistõttu tuli 21. augustist ahvenapüük selleks aastaks peatada.

Venemaa aastane lubatud ahvena saak neil järvedel on 2021. aastal 615 tonni. Naaberriigi esitatud aruannete kohaselt oli 31. juuli seisuga Venemaa poole ahvena lubatud aastasaagist ammendunud aga kõigest 21,9%.

Forte uuris maaeluministeeriumist, kuidas käib vastastikune kontroll, et kõik püügid ikka korralikult kirja saaksid ja kas tehakse ka vastastikku füüsilisi kontrollkäike.

Selgub, et suhtlus käib paberite tasandil - kahe riigi vahel on lepitud kokku vaid püügiandmete vahetamises. Muid kontrollmehhanisme ei ole, kuna teise riigi territooriumil ei ole õigust kontrolle teostada.

Küll aga on teostatud varasematel aastatel aeg-ajalt kahe riigi inspektorite ühiseid inspekteerimisi, COVID-19 ajal on needki peatunud.

Kahe riigi kalateadlased teevad ka koostööd, näiteks vahetavad infot kontrollpüükide kohta. Suurem koostöö teadlaste vahel toimub sügisel enne Eesti-Vene Peipsi kalanduskomisjoni, et kujundada ühine arvamus kalavarude osas ja võrrelda kogutud teavet.

Ministeeriumi kalamajandusosakonna kutselise kalapüügi korralduse büroo juht Epp Meremaa ütles, et Eesti ja Venemaa vahetavad Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve osas püügiandmete infot igakuiselt. Need andmed on leitavad siin.

Kuna ahvenasaagist suurem osa püütakse Peipsil välja põhjanootade ehk mutnikega, siis tuli ministeeriumil sügishooajal, alates 15. septembrist kuni aasta lõpuni peatada Peipsil ka põhjanooda ehk mutnikuga kalapüük.

Juuli algusest 19. augustini püüti Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel mõrdadega kokku 910 tonni kala, millest ahven moodustas 52 protsenti, latikas 32 protsenti, särg 7 protsenti, koha ja haug kaks protsenti.

Lubatud kalasaakide ja püügivõimaluste kehtestamise aluseks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel on Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel sõlmitud kalavarude säilitamise ja kasutamise koostöökokkuleppe.