Alustuseks otsus ise, selle algne sõnastus on selline:

Vabariigi Valitsus otsustas oma 19. augusti 2021. a istungil seoses rahvusvaheliste vägede väljatoomisega Afganistanist ja Talibani võimuletulekuga, mis on järsult muutnud Afganistanis julgeolekuolukorda, ümberasustada või ümberpaigutada Afganistanist Eestisse 2021. aastal kuni 30
rahvusvahelist kaitset vajavat inimest järgmiselt:
1) kuni 5 isikut ja nende vahetut pereliiget, kes on töötanud NATO heaks,
2) kuni 5 isikut ja nende vahetut pereliiget, kes on töötanud Euroopa Liidu heaks,
3) kuni 20 isikut ja nende vahetut pereliiget, kes on töötanud Afganistanis koos Eesti organisatsioonidega ja aidanud ellu viia Eesti välispoliitilisi eesmärke Afganistanis.

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon muutis seda otsust päev hiljem toimunud erakorralisel istungil ja jättis kõigist punktidest välja sõna „vahetut".

Seega räägib otsuse lõplik variant sellest, et kokku annab Eesti peavarju kuni 30 afgaanile ja nende pereliikmele.

Nüüd analüüs.

Esiteks räägivad üleilmsed demograafilised uuringud seda, et kui Eestis on ühe perekonna suuruseks keskmiselt 2,1 inimest, siis Afganistanis on see 8,0.

Seega võiks teha esimese hooga järelduse, et Eesti võtab vastu 30 meie heaks töötanud afgaani ja koos pereliikmetega on see arv 8x30 ehk 240.

Nii see aga ei ole. Forte uuris korraldust ellu viiva hakkavalt politsei- ja piirivalveametilt (PPA), kas abistajate pereliikmed on nende tõlgenduse kohaselt 30 sees või mitte. Selgub, et sees, seega on õige tehe mitte 30x8 vaid 30:8. Ning selgub ka see, et PPA tõlgendab „pereliikme" mõistet veelgi laiemalt kui riigikogu komisjon.

„30 inimese hulgas on juba ka pereliikmed ning tegemist on lähisugulastega," ütles PPA pressiesindaja Leane Loide.

Kui nüüd vaadata, kuidas Eestis on sisustatud mõistet „lähisugulane", siis ilmne, et näiteks rahandusministeeriumi seisukohalt kuuluvad selle alla vanavanemad, vanemad, vennad, õed, lapsed ja lapselapsed.

See on märksa laiema tähendusega, kui oleks piiritlenud termin „vahetu pereliige". Ning seetõttu võib juhtuda, et Eesti võtab vastu vaid kolm Eestit abistanud inimest ja kõik ülejäänud saabujad on nende lähisugulased.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid