Riigisekretär Taimar Peterkopi juhitud ametkondlik uurimine tuvastas küll juhtumiga seoses tohutult palju korralagedust ja rikkumisi nii terviasemeti töökorralduses kui Riigi Kinnisvara tegevuses, kuid ei pidanud vajalikuks ametkondlikult kedagi vastutusele võtta - osapooltele tehti vaid ettepanekuid tööprotsesside parandamiseks. Selle asemel esitati oma aruanne prokuratuurile palvega hinnata, kas selles tuvastatud asjaolude põhjal on alust alustada kriminaalmenetlust eraettevõtluses karistusseadustiku usalduse kuritarvitamis puudutava sätte alusel.

Prokuratuur seda alust ei näinud.

„Tutvusime raportiga ning viiteid kuriteole me ei leidnud," ütles ringkonnaprokuratuuri esindaja Marie Aava.

Prokuratuuri otsus puudutab nii külmaruumide ehitamise nõuetekohasust, neis kasutatud tehnikat, teavitussüsteemide rikkeid kui ametnike ja ettevõtete tegevuse või lohakuse võimalikku kuritegelikkust.

Mis puutub konkreetsemalt teavitussüsteemide mittetoimimist, siis leidis prokuratuur, et vaatamata sellele, et tellijale pole väljastatud infot IT-süsteemides teavituse muudatuse teinud konto või inimese kohta, ei viita aruandes miski sellele, et süsteemidesse oleks sekkutud ebaseaduslikult.

"Kriminaalmenetluse alustamiseks peab ilmnema põhjendatud kuriteokahtlus. Seadus ei luba alustada kriminaalmenetlust selleks, et otsida kuriteotunnuseid. Sel põhjusel prokuratuur kriminaalmenetlust ei alusta," ütles Marie Aava.

Terviseameti külmladudes oli kaks teavitussüsteemi, mis pidid tuvastama temperatuurikõikumisi ja hälvetest ametnikke informeerima. Neist peamise toimimine oli RKASi vastutusel ja igaks juhuks oli töös ka terviseameti hangitud lisasüsteem. Neist kumbki ei töötanud aga jaanipäeva paiku korrektselt ja nii ei jõudnud hädavajalik info ruumide ülekuumenemise kohta ajavahemikul 21.–26. juuni mitte kellegini.

RKASi süsteemi kaudu ei saanudki teavitused liikuda, riigiettevõtte IT-osakond oli kaks nädalat varem ehk 9. juunil 2021 sulgenud ekslikult vana nimeserveri, mille teenuseid teavitussüsteem kasutas ja mille üks ülesanne oli edastada häireteateid. Terviseamet oli oma süsteemi seadnud aga töötama vaid öösiti ja nädalavahetustel, riigipühadel aga mitte.

Juhtumit arutas täna ka riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon. Tervise- ja tööminister Tanel Kiik ütles sellel, et on tagasiastumist küll kaalunud, ent jõudnud järeldusele, et seda hetkel ei tee. "Eriti arvestades et Covidi kriis vajab veel lahendamist, vaktsineerimine jne," sõnas ta.

Riigisekretäri uurimiskomisjoni raportit saab täismahus lugeda siit. Raporti lisade lingid: lisa 1, lisa 2, lisa 3.

Raportis öeldakse muuhulgas: "Terviseamet ei ole hinnanud ega maandanud ravimite nõuetekohase käitlemisega seonduvaid riske ning ei ole praktikas pööranud piisavat tähelepanu külmladude temperatuuride jälgimisele, monitoorimissüsteemi logide analüüsile ega monitoorimissüsteemi korrasoleku testimisele. Terviseamet ei ole kehtestanud ka täpseid ja arusaadavaid külmruumide hoolduse juhiseid, määranud kindlaks külmruumide nõudeid, selleks vajalikke tingimusi ega edastanud neid Riigi Kinnisvara AS-ile. Terviseamet ei ole taganud kõrgendatud hoolsusnõuet, mis tuleneb seadustest ja ravimite hulgimüüjale pandud kohustustest."