Meie organismi viirustest vabastava immuunsüsteemi moodustab peamiselt jõupaar, mille liikmed on antikehad ja T-rakud. Antikehad kinnituvad viiruse osakeste pinnale ja tähistavad selle hävitamiseks. T-rakud suudavad tuvastada, millised meie enda rakud on viirus kaaperdanud, ja need hävitada.

Koroonaviirus kasutab teatavasti meie rakkudesse sisenemiseks võtit nimega ogavalk. Ent temas on olemas veel 28 erinevat valku, mis on vajalikud meie rakkude kaaperdamiseks ja seal endast tuhandete koopiate tegemiseks.

Siit tulenebki erinevus. Olenemata sellest, kas olete saanud Moderna või Pfizeri või AstraZeneca vaktsiinidoosi, õpetavad need teie keha märkama ainult ühte valku ogavalku. Sellega tabatakse viiruse kõige olulisemat osa ja just seepärast õnnestub vaktsiinidel inimesi raskelt haigestumisest säästa.

Kuid kui ära tähistatakse ka viiruse ülejäänud 28 valku, on T-rakkude tegevus veelgi tõhusam.

"See tähendab, et kui te olite tegelikult nakatunud, võib teil olla parem immuunsus kõigi uute ilmuvate variantide suhtes, kuna teil on immuunsus enama kui ogavalgu vastu," ütles BBC-ile Edinburghi ülikooli immunoloogiaprofessor Eleanor Riley.

Teadlased on üksmeelel, et selles osas ei saavutata infektsiooni vastu täielikku kaitset mitte ühelgi juhul, kuid nii läbipõdemise kui ka vaktsineerimise puhul kaitseb saavutatud immuunsus raskelt haigestumise eest.

Küll on täheldatud tohutut erinevust antikehade hulgas nende puhul, kes olid lihtsalt nakatunud, ja nende puhul, kes haiguse tõsiselt läbi põdesid. Esimestel tekib antikehasid lihtsalt väga vähe.

Artiklis kirjutatakse, et suurim immuunvastus tekib inimestel, kes põdesid läbi COVID-19 ja seejärel vaktsineeriti. Keegi meist ei tahaks aga immuunsuse saavutamiseks koroonat raskelt läbi põdeda.