Teadlased on nõutud: teiste inimeste antikehad ei aita nakatunute koroonahaigust pidurdada
(178)
USA riikliku südame-, kopsu- ja vereinstituudi (NHLBI) rahastatud uuringu tulemusest selgub, et haigestumise järel nn ellujäänute plasmat (Convalescent Plasma in Outpatients – C3PO) saanud patsientide haiguse kulg ei erinenud märkimisväärselt teiste patsiente omast, kirjutas Medical Xpress.
"Me lootsime, et taastava plasma kasutamine vähendab selles rühmas haiguse progresseerumist vähemalt 10%, kuid selle asemel oli meie täheldatud vähenemine alla 2%," ütles Pittsburghi ülikooli erakorralise meditsiini professor ja antud projekti peauurija Clifton Callaway. "See oli meie jaoks üllatav. Arstidena soovisime, et see aitaks raskete haigestumiste vähendamisele palju kaasa, kuid see ei õnnestunud."
Kliinilistes uuringutes osales üle 500 patsiendi Ameerika Ühendriikide erakorralise meditsiini osakondadest. Nad olid rassiliselt ja etniliselt mitmekesised, keskmine vanus oli 54 aastat ja veidi üle poole olid naised. Osalejatel oli ka vähemalt üks riskitegur COVID-19 raskeks kulgemiseks: näiteks rasvumine, hüpertensioon, diabeet, südamehaigus või krooniline kopsuhaigus.
Juhuvaliku alusel manustati patsientidele kas COVID-19 vastaseid antikehi sisaldavat vereplasmat või soolalahust. 15 päeva hiljem selgus, et haiguse progresseerumine ilmnes 30 protsendil plasmat saanud patsientidest ja 31,9 protsendil soolalahust saanutest.
Hea vähemalt, et antikehadega plasma kasutamine patsientidele kahju ei teinud.
Põhjus, miks uurimistöö ei andnud oodatud tulemusi, on ebaselge. Pole välistatud, et küsimus võis olla kasutatud plasma koguses, selle manustamise ajas või patsientidega seotus.
Eestis on käimas kliinilised uuringud ninaspreile, milles sisalduvad tiinete veiste organismis tekitatud koroonaviiruse vastased antikehad.
