Täpsemalt on ID-kaardil kiip, millele on lisatud kaks liidest: harilik kontaktne ning kontaktivaba. Lisaks on kiip on suurema mahuga (144kB EEPROM ja 8,125 kB RAM), võimaldades lisada sinna uusi rakendusi. Näiteks ühistranspordi elektroonilise pileti või mõne teise elektroonilisel kujul väljastatava tõendi miks mitte puudega inimese kaardi või vaktsineerituse tõendi.

Paraku on täna seis selline, et ID-kaardile pole ilmunud mitte ühtegi rakendust ega ka puutevaba teenust. Samas on näiteks üliturvalistel pangakaartidel, kaupluste kliendikaartidel ja isegi Ühiskaardil viipefunktsionaalsus olemas juba aastaid.

Riigi infosüsteemi ameti (RIA) peadirektori asetäitja Margus Arm rääkis Fortele, et lahendus, mis võimaldab ID-kaardi kiibile laadida NFC rakendusi, valmis RIAs hiljuti.

See tähendab, et nüüdseks peaks olema avatud reaalne võimalus panna ID-kaardi kiip suhtlema väliste infokandjatega läbi kontaktivaba liidese.

„Seega on võimalik nii avaliku kui ka erasektori partneritel arendada rakendusi, mis kasutavad ära ID-kaardi kontaktivaba liidest. Praegu teeme ses osas koostööd ühe teenusepakkujaga," ütles Arm.

Kuidas on lood aga kontaktivaba autentimise ja digiallkirja andmisega? Selgub, et selles osas analüüs ikka veel käib ja valmis võiks see saada järgmisel aastal.

ID-kaarti kasutavad kliendikaardina näiteks Apotheka ja Prisma ketid mõlemas peavad kliendid oma ID-kaarti täna leti taga või kassas õiget pidi lugerisse pistma.