Work in Estonia egiidi all tegutsev Rahvusvaheline maja on esimeseks teejuhiks välisriigi spetsialistidele, kes asuvad Eestisse elama. „Inimesed leiavad kõik avalikud teenused ühest kohast, samuti aitame olmeliste küsimuste lahendamisega inglise keeles,” selgitas Ortega.
Inimesed, kes on saanud rahvusvahelise kaitse, jõuavad aga pagulasabini. „Kui sul on ikkagi kõrval keegi, kes tunneb siinset eluolu ja seadusi, siis väga paljud asjad võtavad vähem aega ja energiat,” rääkis Viltrop.

Kes tahab siia tulla?

Alates 1997. aastast on Eestis rahvusvahelist kaitset taotlenud veidi üle 1200 inimese ja alla poolele neist on see tagatud. See number on väike, aga ometi võime olla uhked, et ka sellele sihtgrupile on välja töötatud tugivõrgustik. Mida on siis pagulasena Eestisse asujal vaja? Esmalt muidugi end elanikuks registreerida. Kui inimesel ei ole Eestisse saabudes tööd, tuleb end töötuna arvele võtta. Neil on vaja end kirja panna keelekursustele ja leida lastele lasteaia- või koolikoht, perearst ja muu sarnane. „Nii hakkame koos liikuma,” selgitas Viltrop.

„Ränne, olgu see vabatahtlik või sundränne, mõjutab inimese vaimset tervist. Ka koduigatsus võib mõnikord nii palju haiget teha, et lõimumine kohapeal on raske. Püüame aidata neil inimestel sõpru ja saatusekaaslasi leida, et nad tunneksid, et neil on olemas kogukond,” selgitas Viltrop.

Sarnast, kuid siiski veidi erinevat tugivõrgustikku on tarvis ka neil Eestisse rändajatel, kelle professionaalne taust võimaldab neil kohe siin spetsialistina tööd saada. Ortega rääkis, et Work in Estonia on uuringutes välja selgitanud kaks profiili, kes Eestisse tulevad. Esimene, karjäärihai, saabub siia, sest Eestis on enda üles töötamine kiire ja võimalusi palju. Ta on enamasti noor ja ilma pereta, peaasjalikult IKT-vallas töötaja. Teine Eestisse saabuja on juba vanem ning kõrgema professionaalse tasemega, tal on pere ja ta soovib siia kauemaks jääda.

Eestisse saabub kõrgharitud spetsialiste Ukrainast, Vene- ja Saksamaalt, mujaltki Euroopast, aga viimasel ajal ka Ladina-Ameerikast. „Kolm aastat tagasi märkasime, et Brasiiliast tuleb üha enam inimesi. Võtsime muidugi härjal sarvist kinni, tegime seal reklaami, et neid IKT-spetsialiste siia meelitada,” tõdes Ortega. „Eestis on kaunis loodus, tasakaal töö ja eraelu vahel on hea, saab teha kaugtööd, siin on turvaline – kõik need faktorid teevad Eesti atraktiivseks.”

Kohanemine Eestis

Kuigi Eestis ollakse digiteenustega harjunud, ei ole see nii mujal maailmas. Pagulasabi üks populaarsemaid teenuseid on digioskuste töötuba, millest selgitatakse e-riigi võimalusi. „Mõnikord võib olla mureks ka kõige lihtsam asi, näiteks pangakonto väljavõtte tegemine ja panka sisse logimine. Nende asjade peale ei oskagi ise mõelda, see on hoomamatu,” rääkis Viltrop.

Ortega aga ütleb, et võrreldes paljude teiste riikidega on rändajal Eestisse elama asumine küllaltki lihtne. „Mina ise tulin üheksa aastat tagasi Mehhikost siia ülikooli. Siis ei saanud välistudengid suure koormusega töötada ega pärast õpinguid Eestisse jääda, rääkimata oma lähedaste siia toomisest. Selle ajaga on juba väga palju muutunud,” tõdes ta. Spetsialistid toovad lisaväärtust ühiskonda ja ettevõtetesse, kus nad töötavad, ning saavad ajaga siinse kogukonna osaks.

Rändeteema sütitab

Siiski tuleb ka neil teha tegemist negatiivse kuvandiga, mis saadab rändetaustaga isikuid. Tõsi, mida aeg edasi, seda paremaks on olukord muutunud. „Spetsialistide vabatahtlik ränne ja sundränne on kaks erinevat rände liiki, aga kui ajalehes kirjutatakse rändest, siis aetakse need asjad sassi. Ja meile hakkab tulema kirju välismaalastelt, kes küll mõtlevad Eestisse kolimisele, aga tunnevad vajadust eelnevalt uurida, kas siin on nende jaoks ikka turvaline,” rääkis Ortega.

„Sundrände teema tekitab inimestes erinevaid tundeid. Põhjusi nimetamata, on minu meelest viimastel aastatel muutunud tavapäraseks kõikide asjade välja ütlemine, kui midagi ei meeldi. Inimestel on olnud ebameeldivaid kontakte ja arusaamatusi,” ütles Viltrop. Samal ajal tõi ta aga välja, et kui rändevastased teemad meedias ja ühiskonnas üldiselt paisuvad, võtab nendega ühendust üha enam inimesi, kes tahavad tulla appi. „Üksikisiku tasandil on tegelikult palju toetust ja soovi aru saada, mida ränne tegelikult tähendab.”

Taskuhäälingu seekordses osas tuleb veel juttu sellest, kui kaua läheb pagulasena Eestisse saabunul aega, et tema elatustase jõuaks ühiskonna keskmiseni, kuidas on korraldatud vaimse tervise abi inimese emakeeles, kuidas siia saabunuid ühiskonda lõimimisel aidatakse, milliseid tegevusi plaanivad need kaks organisatsiooni tulevikus ja palju muud.