Lastehalvatuse vaktsiiniga läks valesti kõik, mis minna sai

Ameerika Ühendriikides on tänapäeval üks maailma rangeimaid vaktsiinide väljatöötamise kontroll­süsteeme. Sellel on mõjuv põhjus.

Nimelt 1955. aastal põhjustas ühes laboris tehtud viga katastroofi, mille tagajärjed olid ohvritele eluaegsed, vahendab ajakiri Imeline Ajalugu.

Kogenud viroloogina oli Bernice E. Eddy harjunud, et laborikatsed ei anna alati niisuguseid tulemusi, nagu eeldatud. Ometi vajus teadlasel suu lahti, kui ta uuris 1954. aasta 30. augustil mikroskoobi all lähemalt üht proovi.

USA terviseametis oli Eddy ülesanne uurida poliomüeliidi ehk lastehalvatustõve vaktsiini kvaliteeti. Vaktsiin oli äsja välja töötatud ja selle tootmist oli alustatud Californias Berkeley linnas Cutteri laboris. Mõni päev varem oli Eddy andnud vaktsiini mõnele katseahvile, kuid eksperiment ei läinud nii, nagu oodatud.

Mitu ahvi jäid õige pea pärast vaktsiini manustamist halvatuks. Juhtunu põhjuste selgitamiseks uuris Eddy vaktsineeritud ahvi selgroost võetud proovi elektronmikroskoobi all. Teadlane kangestus, kui nägi läätse alla klaasplaadile joonistumas kerjate osakeste kobaraid.

Esmapilgul paistsid kerad tihedasti kokkurullitud lõngakeradena, kuid Eddy teadis liigagi hästi, mis see oli: elus lastehalvatustõve viirus.

Teadlane raporteeris oma avastusest William Workmanile. Too juhatas vaktsiinide tootmist kontrollivat laborit Laboratory of Biologics Control, mis allus USA terviseametile.

Workman oli aga tööga väga hõivatud. Pealegi survestas avalikkus teda vaktsiini heaks kiitma. Iga kaotatud tund läks maksma uute ohvrite elusid. Seetõttu ei rääkinud ta Eddy häirivast avastusest kunagi oma ekspertide komisjonile, mis pidi eri laborites valminud vaktsiinide osas otsuse langetama. Ja komisjon kiitiski pärast mõnetunnist arutelu kõik vaktsiinid heaks.

Bernice Eddy ei kuulnud oma leiust enam kunagi midagi. Talle tehti selgeks, et tegemist võis olla üksikjuhtumiga, kuid hirmutavad kahtlused ei jätnud teda siiski maha.

„Katastroof on tulekul. Ma lihtsalt tean seda,“ mainis ta sõbrale.

Mõni nädal hiljem puhkeski suurim vaktsiiniskandaal Ameerika Ühendriikide ajaloos. Uurijate hinnangu kohaselt nakatus Cutteri labori vaktsiinist pärit elusviirusega umbes 120 000 last. 10 inimest suri ning tuhanded jäid suurel määral halvatuks. See tragöödia sai tuntuks kui õnnetus Cutteri laboratooriumis (the Cutter incident).

Skandaalil oli siiski ka positiivne külg. Pärast seda juhtumit kehtestas USA vaktsiini­de heakskiitmiseks maailma rangeima protseduuri, mille on läbinud ka praegu USAs kasutatavad COVID-19 vaktsiinid.

Loe katastroofist lastehalvatusvaktsiiniga ja selle ootamatust mõjust ka Eesti meditsiinile juulikuu Imelisest Ajaloost!