Ukrainas e-riigi alusplatvormile on valitud nimeks Trembita - mida see sõna õigupoolest tähendab?

Nimi tuleneb muusikainstrumendist - see on maailma kõige pikem pasun, Lääne-Ukraina mägedes kasutati seda sõnumite edastamiseks ja inimeste kokkukutsumiseks. Nimi valiti välja konkursil, kuhu laekus 800 pakkumist.

Ukraina-pärase nime leidmine oli väga oluline. Minu varasem kogemus ütleb, et nii kaua kui sa räägid interoperabilityst [koostalitusvõime - toim], siis vaatavad kõik natuke vasakule ja ütlevad, et see on mingi itikate värk. Kui panna süsteemile aga lihtne nimi, siis muutub ta omaseks ja seda hakatakse hoopis teistmoodi käsitlema.

Päris palju pidi kindlasti juhtuma enne seda, kui te nimevalikuni jõudsite. Kuidas E-riigi akadeemia Ukrainasse jõudis, milline tee tuli selleks läbi käia?

E-riigi akadeemia alustas Ukrainas tegevusi juba 2002. aastal koolitustega Eestis - teiste riikide tippametnikud käisid uurimas, kuidas meil siin e-riigi arendamine käib. Ukraina grupp oli üks esimesi, kes Eestis uurimas käis, ning meie otsisime omakorda pääsu meie lahenduste eksportimisele. Ida-partnerluse riigid on meie ja välisministeeriumi jaoks olnud alati suur prioriteet.

Samas tuleb tõdeda, et kuni 2014. aasta Maidanini ei olnud sealsed valitsused huvitatud e-riigi arendamisest ning E-riigi akadeemia töötas peamiselt Lääne-Ukrainas - Lvivis, Ivano-Frankivskis. Ent uus valitsus hakkas huvituma e-riigist ning meie esimeseks ühisprojektiks sai riikliku e-riigi agentuuri loomine Rootsi, USA ja Eesti abirahade toel.

Edasi jätkus juba nõu andmine selles osas, millist IT-taristut e-riigile on vaja. E-riigi arendamiseks on vaja nelja põhikomponenti: registrid, ühendused, andmevahetussüsteem ja isikutuvastus. EGOV4Ukraine projektis loodud andmevahetusplatvorm Trembita on Ukraina e-riigi oluline komponent. Seda täiendab infosüsteem nimega Vulyk (taru), mis muuhulgas teeb riiklikes andmebaasides olevad andmed kättesaavaks regioonides asuvate teeninduskeskuste jaoks.

Neid keskusi on riigis üle tuhande. Viis aastat tagasi kasutas neist vaid 15 prontsenti IT-lahendusi. Andmeid edastati tavaposti teel. Inimene tuli, tegi paberil avalduse, see murti kokku ja pandi ümbrikusse, kleebiti mark peale ja saadeti kuhugi, kus teenust osutati. Kui infot oli juurde vaja, pidi inimene selle paberil esitama. Sellest sündiski Ukraina e-riigi moto, et jooksma peavad andmed, mitte inimesed.

Nimetasite ühe e-riigi põhikomponendina inimeste identifitseerimist. Eesti inimene saab sündides automaatselt isikukoodi ja elektroonilise identiteedi, ent kuidas on täna lood Ukrainas - kuidas sealsed inimesed end infosüsteemidele tutvustavad?

Ukraina digipöörde ministeeriumil on Eestile sarnase rahvastikuregistri loomine just praegu käimas. Hetkel on igal ametkonnal oma nö rahvastikuregister ning isikut tuvastatakse kas isikukoodi (registrinumber) või maksuametist saadud tuvastusnumbriga. Maksuametis on registreeritud kõik täiskasvanud, demograafilises registris hoitavaid isikukoode saadakse isikutunnistuse või välispassi taotlemise kaudu. Lastel kuni 14 pole aga kumbki kohustuslik, isikukood saadakse tavaliselt ainult välispassi taotledes.

Seega kõigil elanikel ei ole isikukoodi ja selle ökosüsteemi väljaarendamine on ka meie üks praegustest suurtest tööülesannetest Euroopa Liidu rahastatavas projektis EU4DigitaUA. Hädavajalik on variantide paljususe asemel luua üks ja selge isikutuvastussüsteem. Digitaalselt saab Ukraina kodanik end praegu tuvastada tuvastusveebis aadressil id.gov.ua . Inimesed saavad seal valida, kas siseneda mobiili, kasutajatunnuse või juba ka sertifikaatide abil. Tuvastusteenuse pakkujaid on riigis ligi 20 ning kõik nad on tehniliselt Euroopa Liidu kõrgel tasemel. Euroopaga ühildumisel võib aga komistuskiviks saada kohaliku krüptograafia kasutamine. Aastaid ei olnud muud võimalust, alles hiljuti seadustati Lääne krüptograafia kasutamine.

Trembita juurutamine on teil nüüd kohe-kohe läbi saamas - kas sisuliselt eksportisid Eesti ettevõtted meie vabavaralise andmevahetuskihi X-tee nüüd uue nime all Ukrainasse, kohandasid selle kohalikele oludele vastavaks ja panid tööle? Cybernetica vist kasutab seejuures eksportplatvormi oma versiooni puhul nime UXP.

Eesti on teistesse riikidesse eksportinud nii X-teed ennast (näiteks Kõrgõzstani) kui ka selle versioone. Ukrainas võitis konkursi Cybernetica ja siin on tõesti kasutusel UXP, mis on sarnane X-teele, kuid kasutab Ukraina krüptograafiat.

Eestis me teame, et X-teega on liitunud kõik riigiasutused ja omavalitsused pluss ka ettevõtted. Kui kaua Trembita on Ukrainas püsti olnud ja kui suur on riigiasutuste huvi ja võimekus olnud sellega liidestumisel?

Andsime Trembita Ukraina digipöörde ministeeriumile üle aastal 2018. Edasi täiendasime, arendasime ja sertifitseerisime ning käesolevaks ajaks on sellega ühinenud 148 Ukraina riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutust. Suurtest andmemajadest ei ole Trembita aktiivsete kasutajate hulgas vaid sotsiaalministeeriumit. Ülejäänud suured on kõik ühinenud. Lisaks ka Kiiev, Lviv, Odessa ja Harkiv. Tuhanded väikesed omavalitsused ei liidestugi nähtavasti otse vaid läbi Vulyki.

On kõigist nendest arengutest sündinud juba kasu Ukraina inimestele - saavad nad makse deklareerida, juhilubasid vahetada või lapse sündi registreerida elektrooniliselt?

Osa andmeid tuleb juba automaatsete päringutena läbi Trembita. Inimeste jaoks väljendub see selles, et nad ei pea erinevaid tõendeid ehk spravkasid paberkandjatel riigiasutustele esitama. Kui noored lähevad näiteks esimest passi taotlema, siis ei pea nad enam esitama maksuameti „spravkat" - seda asendab nüüd üks päring. Lapse sünni juures on ära jäänud „spravkasid" lausa üheksa.

E-teenuseid ei ole täna veel palju, kuid neid tuleb iga päevaga juurde. Esimesed teenused tulevad raskelt, edaspidi läheb juba kergemini.

Kas Ukrainal on olemas eesti.ee sarnane kodanikuportaal, kus inimesed saavad näha, mis andmed riigil nende kohta on, esitleda taotlusi ja teha palju muud?

Olemas on kõiki e-teenuseid koondav portaal Diia ehk ukraina keelest „riik ja mina". Kõige populaarsem on Diia mobiilirakendus, mida kasutab miljon ukrainlast oma digijuhilubade, isikutunnistuse ja veel 7 dokumendi näitamiseks. Ukraina FIEde jaoks on loodud Diias võimalus end kiiresti registreerida. EU4DigitalUA projektis arendame Eesti eeskujul Trembitale ja Diia portaalile lisamooduli, et inimesed näeksid, mis andmeid riik on nende kohta küsinud.

Proovikividest rääkides - Ukraina ei ole lihtne riik, ta on sõjas olev riik, tema korruptsioonitase on kõrge. Milliseid probleeme ja takistusi teie seal oma tegevustes kohanud olete?

Ma olen viimased neli aastat olnud rohkem siin kui Eestis. Kui oled Kiievis, siis võid ära unustada, et riik on sõjas. Samas tunnetame, et Ukraina idapoolses piirkonnas on oluliselt raskem teenuseid arendada. Teeninduskeskused on ka sinnapoole rajatud ja kes on soovinud, on saanud ka meie infosüsteemi Vulyki, et selle abil teenuseid osutada ja saada juurdepääsu riigi andmebaasidele. See on olnud meie väike panus nende aitamiseks.

Mahult suurim ettevõtmine on mitmesaja olemasoleva registri ja neis hoitavate andmete korrastamine. Kohe-kohe võtab Ukraina Verkhovna Rada (Parlament) vastu registrite seaduse, mis loob registritele ühise õigusliku aluse. Nõnda saame EU4DigitalUA projektis korda põhiregistrid.

Suurimaks proovikiviks on planeerimine. Ukraina valitsusel on väga õiged ja kõrged eesmärgid, aga tegevuste pikemaajalisem planeerimine on keeruline, sest kõik on pidevas muutumises.

Mul on natuke deja vu tunne - ma oleks seda kõike justkui näinud 90ndatel Eestis, kus me pidime meeletu tempoga kõigi uute asjadega kaasa minema, kiirelt tegema, ümber otsustama. Ka meil ei olnud toona lühikesi või keskpikki plaane.

E-riigi üheks märksõnaks on kindlasti ka tegevuste läbipaistvus ja seeläbi korruptsiooni vähenemine. On see asjaolu toonud kaasa teatud vastuseisu?

Mulle tundub, et õnneks vist ei saada kõikides riigiasutustes ja omavalitsustes veel hästi aru, millise paradigma muutuse tegelikult e-teenuste kasutamine kaasa toob. On ju arvutile keeruline altkäemaksu pakkuda. Kõik, mis digitaalselt toimub, on selge, läbipaistev. Kuigi meie projektid ei ole otseselt korruptsiooni vähendamisele suunatud, anname märkamatult sellesse suurema panuse, kui mõni korruptsiooniga võitleja.

Teisalt on Eesti riigiasutused ja IT-ettevõtted väga toetanud Ukraina abistamist. Kui oleme pöördunud kellegi poole, et vaja oleks näiteks ühte ekspertiisi teha, siis öeldakse „jah, Ukraina jaoks ikka!".

Kuidas on lood koroona ja Ukraina digiriigiga - kas inimeste haigestumised, vaktsineerimised ja testitulemused on kusagil digiregistris elektrooniliselt olemas?

Meie poolt tehtud arendustööde tulemusena koondatakse kõik andmed e-tervise registrisse ja vaktsineerimise sertifikaate saab lähiajal Diia portaali vahendusel kasutada. Arendus ja juriidiline pool on tehtud ja aluseks on võetud Euroopa Liidu nõuded. Hetkel tuleb tõendi järele minna veel perearsti juurde.

Kui vaadata Ukraina e-riigi poolelt ida poole, siis kas IT-süsteemid on disainitud selliselt, et need loevad kontrolljoone taha jäävad alasid ja Krimmi Ukraina osaks?

Ukraina käsitleb end tervikuna. Ent füüsiliselt me IT-süsteeme üle kontrolljoone siiski venitada ei saa. Osaliselt teisele poole jäävate oblastitega me teeme koostööd, kuid siinpool kontrolljoont.

Nii et Ukraina e-riik lõppeb täna paraku kontrolljoonega?

Internet toimib ka seal ja veebis olev informatsioon on kättesaadav. Selles mõttes ma ütleksin, et ei lõpe. E-riigil ei ole piire. Nii, nagu ta ulatub läbi saatkondade ja Interneti igale poole, ulatub ta ka sinna kontrolljoone taha. Aga jah, füüsiliselt me koolitusi ja muid tegevusi kontrolljoone taga ei tee.

Kuidas hetkel koroonaolukord Ukrainas on - kas piiranguid kehtestatakse, näitajad pigem langevad või tõusevad?

Siseruumides ja ühistranspordis on kogu aeg olnud maskinõue. Haigestumiste tõus on kahjuks alanud, aga see on õnneks praegu väiksem kui Eestis. Ukraina ei ole nii rikas riik, et saaks lubada suuri sulgemisi - seega proovitakse ühiskonda nii lahti hoida kui võimalik, sest inimesed peavad ennast toitma.

Taustaks

Viimase 4.5 aastaga on e-riigi akadeemia koostöös Cybernetica ja Soft Xpansioniga arendanud Ukrainas turvalise andmevahetusplatvormi Trembita ja loonud kaasaegse infosüsteemi omavalitsuste teeninduskeskustele, mis saavad mugavamalt inimesi teenindada, kuna pääsevad Trembita abil ligi riigi andmebaasidele. Tegemist on kõige suurema riigiga maailmas, kus Eestist pärit „e-riigi vereringe" Trembita näol on tööle pandud ja see ka laialdast kasutust leidnud.

Mõned käivitatud e-teenused

1) Lapse sünni registreerimine ja vajalike toetuste saamine ühe avalduse alusel (varem pidi külastama 5 riigiasutust) - kasutanud 90 000 peret
2) Esmase passi ja maksumaksja identifitseerimisnumbri saamine ühest kohast ja ühe avalduse alusel (varem eeldas 2 asutuse külastamist)
3) Riigi mobiilirakenduses on võimalik kuvada maksumaksja identifitseerimisnumbrit, mis on Ukrainas kasutusel isikutuvastamisel - kasutanud miljon inimest
4) Riigi mobiiliäpist juhiloa ja isikut tõendava dokumendi kuvamine (ei pea kaasas kandma füüsilisi dokumente ja maksma trahvi juhiloata sõidu eest) - kasutanud miljon inimest

Ametnikud on aga saanud tööriista, mis aitab näiteks:

1) Kontrollida apteekide retseptiravimimüügi litsentse
2) Notarid pääsevad vaatama kohtulahendeid omandiõiguse kindlaksmääramiseks

Samuti on tänu Trembitale hakatud korrastama registrites asuvaid andmeid, mis võimaldab riigil oma toetusi ja muud tegevust paremini sihtada.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid