Veeb on vaba, aga selle lähtekood mitte. Keegi ostis selle hiljuti 4,6 miljoni euro eest

Veebi isa otsustas, et võiks selle lähtekoodi maha müüa. Ta vormistas sellest digikunstiteose, pani oksjonile ja teenis 4,6 miljonit eurot!

Veeb sündis aastal 1989 – teoreetilisel kujul märtsis, algsel toimival kujul novembris – ja selle isa on inglise teadur Tim Berners-Lee.

Hiljuti otsustas härra algkoodi maha müüa – kellegi veebikasutust see kuidagi ei takistaks – ja muutis selle NFT-ks.

NFT pani ta Sotheby's-keskkonnas veebioksjonile. Enampakkumine algas tuhandest USA dollarist ja kasvas lõpu eel ruttu kõrgustesse. Võitja pakkus 5,4 miljonit dollarit.

NFT on tänapäevane popp viis digikunsti luua ja müüa. Kui NFT-ks vormistatud teos on kuskil veebis, jääb see üldjuhul kõigile ligipääsetavaks, aga annab ostjale tõendi selle n-ö omamise kohta. Hea ülevaatlik lugu ilmus säärase moehulluse kohta Eesti Ekspressis.

Okjsonil müüdud veebi lähtekoodi NFT sisaldab algupäraseid lähtekoodi faile, mis on ajatempli peale saanud, lisaks koodi näitavat animaklippi, Berners-Lee kirja koodi ja selle loomise kohta ning digipostrit, mis koodi pildina eksponeerib. Kõik muidugi autori poolt digiallkirjastatud.

Berners-Lee lõi veebi algupärase variandi Euroopa osakestefüüsika laboris CERN töötamise ajal. See oli teoreetiline veebilehtede süsteem, mis kasutas internetti ja võimaldas kõikidel laboriarvutitel omavahel sidet pidada.

Ta keeldus oma leiutist patenteerimast ja isegi CERN loobus kõigist õigustest lahendusele aastal 1993 – mis on üks peamisi põhjuseid, et veebikasutamine on tasuta.

Lõpetuseks väike täpsustus. See infosüsteem, milles me kõik lõbusalt surfame, kannab nime veeb (ingl world wide web; www). Veebi sünonüümiks on kujunenud internet, mis on aga ülemaailmne arvutivõrkude võrk ehk midagi palju suuremat.

Internet on massikommunikatsioonivahend, veeb aga seda kasutav infosüsteem, umbes nagu "telekat vaadates" jälgid sa eelkõige üht kindlat kanalit.