Miks alla 18-aastased ei pea üritustel oma nakkusohutust tõendama?

Tänasest jõustuvad koroonapiirangud sunnivad muu hulgas avalikel üritustel ja tegevustes enda nn nakkusohutust tõendama.

See tähendab, et kui kokku saab siseruumides üle 50 või väljas üle 100 inimese, tuleb osalejal esitada tõend, et ta on COVID-19 vastu vaktsineeritud (kehtib aasta) või läbi põdenud (kehtib kuus kuud).

Kõlbab ka negatiivne koroonatest – kuni 48 tunni vanune antigeeni kiirtest või kuni 72 tunni vanune PCR-test.

Huvitaval kombel ei pea oma "ohutust" tõestama kuni 18-aastased.

Millest selline "soodustus", kuigi ka alaealised nakatuvad SARS-CoV-2-ga ja levitavad seda edasi? Viiruse ohtliku deltatüve levides on saanud lugeda üha rohkem sellestki, et haigestunud noorte hulk kasvab.

Forte päris sellise erikohtlemise kohta majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist.

MKM-i avalike suhete osakonna esindaja vastas: "Tegemist ei ole niivõrd erikohtlemisega, kuivõrd tõendi küsimine sõltub ka sellest, kui kaua ja kui kättesaadav on COVID-19-vaktsineerimine mingile vanuserühmale olnud.

Kui vaktsineerituse hõlmatus alla 18-aastaste hulgas suureneb ja noortel on olnud võimalus saada ka teine vaktsiinidoos, vaadatakse vanusepiir üle."

Terviseameti andmetel on vanusegrupi 12–15 hõlmatus 30,37% ehk 17 276 last on saanud vähemalt ühe COVID-19-vaktsiini doosi. Lõpetatud on vaktsineerimine 6,59%-l juhtudest.

Vanusegrupi 16–17 hõlmatus on 46,48% ehk 11 612 noort on saanud vähemalt ühe doosi; lõpetatud vaktsineerimisega on 25,63% ehk iga neljas.

MKM-i andmetel on 12–17 aastastest täiskaitse saanud (ja omavad seega digitõendit) 12,4%. Seega seni tõesti pigem vähesed.

Kuni 18-aastased saavad osaleda ilma osavõtja-arvu piiranguta ka noorsootöös ja huvihariduses, täiendkoolituses ja -õppes, lisaks niisama sportida ja treenida.