Koroonaleviku seireuuring algab taas
16. augustini vältav etapp aitab saada ülevaate viiruse levimusest täiskasvanute seas ja immuunsuse kujunemisest ühiskonnas.
Seireuuringu juhi Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul ei piisa olukorra riskitaseme hindamisel pelgalt uute nakatunute statistikast, sest suur hulk inimesi on haiguse või vaktsineerimise järel viirusevastased antikehad saanud.
Kogemus näitab, et kui antikehadega inimesed peaksid uuesti nakatuma, siis põevad nad kergemalt ja haiglaravivajadus kasvab aeglasemalt kui ajal, mil immuunsustase riigis oli madalam.
„Seepärast on viiruseolukorra riskitaseme hindamiseks ja võimalike piirangute üle otsustamiseks tarvis ülevaadet nii antikehadest kui ka sümptomitega või haigustunnusteta nakatunute hulgast täiskasvanud elanikkonnas. Samuti aitab uuringu küsitluseosa hinnata, kui suur osa täiskasvanutest põeb koroonat korduvalt,“ selgitas Kalda.
Seireuuringu osana toimuv käitumisuuring võimaldab mh uurida inimeste meelsust vaktsineerimise ja piirangute suhtes. Seireuuring toimub endisel moel, kaasates juhuvalimi alusel täiskasvanuid üle riigi.
Uuringut teostab Tartu Ülikooli laiapõhjaline teadusrühm koostöös Synlab Eesti, Medicumi ja Kantar Emoriga.
