Tartu ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits mainis Fortele juulis alanud USA koroonapuhangut kommenteerides aga: "Praegu pigem tundub, et kolmas [COVID-19-vaktsiini-]süst ei pruugi olla vajalik, kuid eks elu näitab."

Mida ta sellega mõtles? Kuidas saab kolmas süst "pigem mitte vajalik" olla? Tavamõistus ütleb, et vastus peaks olema mustvalge – kolmas süst kas on või ei ole vajalik.

"Kõik sõltub eesmärgist," vastas Merits. "Kui vaktsineerimise eesmärk on muuta SARS-CoV-2 levik ühiskonnale talutavaks – majandust, tervishoidu ja kultuuri mitte ülemäära kahjustavaks –, siis praegused andmed ütlevad, et kui kõik või peaaegu kõik on vaktsineeritud, on asjad enam-vähem OK. Vaktsineerimine vähendab haiglaravi vajadust 10–20 ja suremust 50–20 korda."

Professor meenutab, et pandeemia teine laine nõudis meilt ca 1200 inimelu ja seejuures haigestus ca 10–20% inimestest.

"Kui eeldada, et viirusel õnnestub nakatada kõik Eesti inimesed – mida immuunkaitse tõttu ei juhtu –, kuid suremus on sada korda väiksem, oleks sellise viiruse hooaja n-ö hind eludes ja haiglaravis palju madalam, jäädes tavalise gripihooaja piiridesse.

Tulemus pole ideaalne, kuid võrrelduna viirusevastaste meetmete hinnaga (stress, haridus jne) ilmselt vastuvõetav. Veel tuleb arvestada, et tulevikus paranevad ka ravivõimalused," nentis ta.

Küll aga arvab ta, et reeglist on ja peab olema erandeid.

"Kuna me teame juba, et deltatüvega nakatunud vaktsineeritud levitavad viirust edasi, siis need, kelle töö või muud elulaadist tulenevad kohustused viivad neid kokku nõrgema immuunsuse või meditsiinilistel põhjustel mitte vaktsineeritud inimestega, peaksid hoidma oma immuunkaitse nii kõrgel kui võimalik.

Nende puhul ei piisa vaid iseenda kaitsest, vaja on kaitsta ka ohurühma inimesi. Minu loogika ütleb, et kolmas süst on siin mõtestatud," ütleb Merits.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid