2400 aastat tagasi oli Herakleion, mida egiptlased nimetasid Thonis’eks, Muinas-Egiptuse suurim sadam Vahemeres. Nüüdisajal paikneb see vetevoogude all Abū Qīr’i (varasema nimega Abukiri) lahes mõne kilomeetri kaugusel Aleksandria rannikust.

Euroopa allvee-arheoloogia instituudi IEASM (pr Institut Européen d'Archéologie Sous-Marine) arheoloogid avastasid hiljuti linna viimastest aastatest pärineva sõjalaeva vraki.

Selle rusud olid olnud merepõhja, viie meetri sügavusele savi ja Egiptuse jumala Amoni muistse templi varemete alla mattunud 2100 aastat.

Laeva kuju lubab oletada, et see suutis arendada arvestatavat kiirust. Näiteks on selle 25 meetri pikkune kere u kuus korda pikem kui lai, mis tähendab, et see oli sihvakas ja voolujooneline alus, mille peamine eesmärk oli kiiresti läbi voogude kihutada. Avastuse teinud teadlased usuvad, et tõenäoliselt oli see sõjalaev.

Umbes esimeseks sajandiks e.m.a. oli jada maavärinaid ja tsunamisid kunagise suurlinna suuresti lammutanud. Üks eriti ränk maavärin pani savi, millele linn rajatud oli, käituma pigem vedela kui tahke ainena, põhjustades üle terve linna mitme hoone kokkuvarisemise.

Ühe kanali suudme lähistel pudenes rusudeks rühm Kreeka templeid-surnukambreid (ingl mortuary temple), mis olid seal paiknenud alates kolmandast sajandist e.m.a. Samuti varises kanalisse suur Amoni tempel, mille tohutusuured nikerdatud kivist koostisplokid sadasid lähedal asuva sadamasilla külge kinnitatud pika, voolujoonelise sõjalaeva pihta.

Laeva vrakk avastati seadme abil, mida nimetatakse setteprofilaatoriks (ingl sub-bottom profiler) — iselaadse kajaloodiga, mis on loodud merepõhja alla mattunud objektide otsimiseks ja mis toimib nagu maapinnaradari heliline versioon.

Nüüdisajal on kanalist näha vaid veidi madalam mudaga täitunud piirkond Abū Qīri lahe põhjas, kuid õnneks on ohter savi aidanud muistse merelaeva jäänuseid säilitada.

Pikki galeere on toonasest perioodist tänini leitud vaid käputäis. Viimasest paarist sajandist e.m.a. pärinevaid sõjalaevu ongi varem leitud ainult üks — umbes aastast 235 e.m.a. pärinev Kartaago sõjalaev.

Laeva ehitamise üksikasjad annavad mõista, kuidas Egiptuse ja Vana-Kreeka kultuurid Ptolemaioste dünastia aegses Egiptuses segunesid.

Mõned ehitamisvõtted on selgelt Kreeka päritolu, samas kui konstruktsiooni mõned muud aspektid on vaieldamatult egiptuslikud. Kombinatsioonis nähtavasti varasematelt laevadelt pärinevate taaskasutatud puitmaterjal-detailidega annavad need asitõendid mõista, et sõjalaev ehitati valmis kusagil Egiptuses.

On ka selge, et alus ehitati konkreetselt Niiluse jõel ja suudmeala madalates kanalites seilamiseks — laeva lame põhi ja kiil on selleks täiuslikud.

Seitsmendaks sajandiks m.a.j. oli merepinna tõus koos maapinna vajumisega matnud Thonise/Herakleioni varemed merevoogudesse, selle asemele kerkinud uue linna varju.

1933. aastal avastatud linnavaremeid hakkasid arheoloogid tasapisi uurima ja välja kaevama 1999. aastal. Seni on uppunud linnast läbi uuritud vaid viis protsenti.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid