Veebist leiab menukaid väiteid, mille kohaselt taastub ülekaal seetõttu, et toiduvaliku piiramine tekitab ainevahetusele pöördumatut kahju.
Tegelikult dieedipidamine ja paastumine küll aeglustavad ainevahetust, aga pigem muudavad seda mitmel positiivsel moel, kirjutab The Conversation.
Ainevahetusest rääkides peetakse enamasti silmas ainevahetuse kiirust (ingl metabolic rate) ehk kui palju kaloreid inimkeha puhkeolekus kulutab. Mida aktiivsemad oleme, seda rohkem kaloreid põletame.
Selleks, et toiduvaliku piiramisega kaalu kaotada, tuleb tarbida vähem kaloreid, kui kulutatakse. Dieedipidamise ajal lihaskoe kaotamine vähendab ainevahetuse tempot, mis tähendab, et kaloreid läheb vaja vähem kui varem. Samas aeglustab organism ainevahetust ka „meelega“, et säästa energiavarusid ja maksimaalselt vähendada kaalukaotust.
Kui keha tajub rasvkudede ammendumist, kutsub see endas esile kohanduva termogeneesi (ingl adaptive thermogenesis) — protsessi, mis puhkeolekus ainevahetust veelgi aeglustab ja võib kaalukaotust pärssida rangelt piiratud toiduvalikust hoolimata.
Protsess võib käivituda kolme päeva jooksul pärast dieedipidamise alustamist ja arvatakse, et see võib väldata veel kaua pärast toiduvaliku piiramise lõpetamist, nii et see segab soovitud kaalu säilitamist ja soodustab kaalus juurde võtmist.
Samas ei tea uurijad sama kindlalt, kas kohanduv termogenees jätkub ka pärast stabiilse kaalu saavutamist. Puuduvad kindlad tõendid, mis kinnitaksid, et ainevahetuse tempo jääb aeglustunuks pikema aja jooksul (s.t rohkem kui aasta pärast toiduvaliku piiramist).
Ainevahetuse tempot võivad mõjutada mitu tegurit. Üldiselt on uurijad ühel nõul, et ainevahetus aeglustub kaalukaotuse tõttu, kuna keha mõõtmed vähenevad ning organism püüab säilitada olulisemaid kudesid ja energiavarusid.
Paraku pole konsensust küsimuses, täpselt kui palju ainevahetus toiduvaliku piiramise tõttu aeglustub. Silmas tuleb ka pidada, et ainevahetuse aeglustumine on vaid üks muutus, mida kaalukaotus organismis esile kutsub.
Kaalu kaotamise käigus märkame eelkõige keha rasvasisalduse vähenemist. See johtub rasvarakkude suuruse kahanemisest; rakud ise ei kao kusagile. Rasvarakkude kahanemine annab organismile märku, et „kütusevarud“ on otsakorral, mis põhjustab leptiiniks nimetatava hormooni taseme langust.
Tavaliselt pärsib leptiin söögiisu ja kiirendab ainevahetust. Kui leptiini tase aga langeb, aeglustub ainevahetus ja võimendub näljatunne.
Lisaks hakkab magu kaalukaotuse tingimustes nõristama vähem inkretiine (söögiisu reguleerivaid hormoone); see toime võib väldata kauem kui toiduvaliku piiramine. Leptiini ja inkretiinide tasemete alanemine võib tekitada näljatunnet ja soodustada toiduga liialdamist.
Kahanenud rasvarakud suudavad kaotatud kütuse taastamise soodustamiseks tõhusamalt glükoosi neelata ja rasva talletada. Lisaks toodab organism rasvarakke juurde, et tulevikus oleks lihtsam talletada rohkem rasva ja tulla „kalorikriisiga“ järgmisel korral edukamalt toime.
Ent ehkki see kõlab vastuoluliselt, annavad kõik need muutused tegelikult tulemuseks tõhusama ja kokkuvõttes tervislikuma ainevahetuse.
Näiteks on kahanenud rasvarakud meie tervise seisukohalt paremad, kuna suureks paisunud „haiged“ rakud ei suuda hästi toime tulla ülemäärastest suhkrutest ja rasvadest vabanemisega. See võib kaasa tuua suhkru ja rasva tasemete kasvamist veres, mis suurendab insuliiniresistentsusse, diabeeti ja südame-veresoonkonna haigustesse haigestumise riski.
Seega võib öelda, et tehniliselt võttes ei riku dieedipidamine ainevahetust, vaid pigem parandab seda, aidates sel tõhusamalt toimida.
[HILJEM LISATUD]
Neile, kes tahavad sõnade "dieet" ja "paast" artiklis kasutamise üle vaielda:
EKI ÜHENDSÕNASTIK 2021
- paast: teatud ajaks osaliselt või täielikult toidust või mõnest toiduliigist loobumine usulistel põhjustel; pikalt söömata või vähese söögiga olemine tervislikel vm kaalutlustel
- dieet: hrl teatud piirangutega, ettekirjutatud toitumiskord või -viis, mille eesmärk on parandada tervist, ennetada haigusi, muuta toitumisharjumusi või võtta kaalust alla
