Esmakordne saavutus – teadlased vaatlesid valgust musta augu taga

Albert Einstein ei eksinud, kui ennustas juba enam kui sajandi eest: kuigi must auk neelab kõik – ka valguse –, on võimalik näha selle tagant tulevat valgust.

Rahvusvaheline töörühm kirjeldas teadusajakirjas Nature, kuidas neil õnnestus vaadelda musta augu tagant pärinevat valgust. See maailmas esmakordne saavutus kinnitab üldrelatiivsusteooria prognoosi, mille Albert Einstein sõnastas juba enam kui sajandi eest.

Avastuseni viis see, et 800 miljoni valgusaasta kauguse galaktika keskmes asuva supermassiivse musta augu välja paisatud röntgenkiiri vaadelnud Stanfordi ülikooli astrofüüsik Dan Wilkins märkas intrigeerivat mustrit.

Ta täheldas esmalt jada eredaid röntgenkiirguse sähvatusi, mis on põnevad, aga mitte enneolematud. Siis aga salvestasid teleskoobid ootamatuid täiendavaid röntgenkiirguse sähvatusi, mis olid tuhmimad, saabusid hiljem ja olid teistsugust „värvi”.

Taolised kiirguskajad käitusid nagu musta augu tagant peegelduvad röntgenkiired — kuid kogu valgus, mis musta augu sisemusse satub, ei pääse sealt enam välja, mistõttu me ei peaks nägema midagi, mis musta augu taga asub.

See, mis kõnealuse vaatluse siiski võimalikuks teeb, on mustade aukude teine kummaline omadus. Nimelt saame me musta augu tagust kiirgust näha tänu sellele, et must auk painutab aegruumi, koolutades valgust ja mässides magnetvälju enda ümber.

Uurijate algeesmärk oli põhjalikumalt uurida teatud tüüpi mustade aukude salapärast omadust, mida nimetatakse krooniks (ingl corona).

Supermassiivsetesse mustadesse aukudesse langev aines on kütuseks universumi kõige eredamatele püsiva valguse allikatele, mille põlemise käigus tekibki musta augu ümber nn kroon. Sellest lähtuvat röntgenkiirgust analüüsides on võimalik musta auku kaardistada ja iseloomustada.

Krooni teke algab astrofüüsikute hulgas juhtiva teooria järgi gaasi sisenemisest musta auku, kus see kuumeneb miljonite kraadideni. Sel ülikõrgel temperatuuril eralduvad elektronid aatomitest, tekitades magnetiseeritud plasma.

Musta augu jõulisesse pöörlemisse kaasatud magnetväli kaardub nii kõrgele musta augu kohale ja pöörleb ümber iseenda nii hoogsalt, et laguneb viimaks üldse. Taoline olukord on sedavõrd sarnane nähtusega, mida võime täheldada ümber Päikese, et sellele on nimi laenatud Päikese kroonilt.