Kümneosalise saatesarja „Auto Poodcast” kaheksandas osas tuli juttu nii elektriautode laadimisvõimalustest kui ka laadijatest, millega Eleport peamiselt tegelebki. Ettevõte omab rohkem kui 100 laadimispunktiga kõige kiiremini kasvavat elektriautode laadimistaristut Eestis.

Elektriautot osta plaaniva inimese või firma jaoks on tihtipeale kõige olulisem küsimus see, millised on võimalused auto laadimiseks – kas saab loota ühistaristule või peab seda oma kodus tegema? Millised on võimalused autot tööl laadida?

Raul Potisepa sõnul on lühike vastus see, et kõik sõltub paljudest asjaoludest. Näiteks eramajas elades on kõige lihtsam hankida endale isiklik laadija, tehes seda kõikidele nõuetele vastavalt ja sõlmides ka elektriprojekti. „Eramajade omanikel on kõige lihtsam. Kortermajade puhul on olukord palju kirjum ja keerulisem. Siin sõltub palju naabritest ja korteriühistu juhatusest,” ütleb Potisepp ja toob näite, et kortermajade puhul tuntakse hirmu nii hiiglasliku elektrikulu kui ka elektriauto laadijate tuleohutuse pärast. Tehes kõike korralikult ja lisades laadijale korrektsed arvestid, saab aga selliseid probleeme vältida. Potisepa sõnul hakkavad need probleemid ajas ilmselt ka vähenema, sest üha rohkem inimesi mõtleb elektriautode soetamisele ja soovib seega laadijaid paigaldada ka kortermajadesse.

Potisepp tõdes ka, et elektriautoga mugavalt sõitmiseks ei ole isikliku laadija olemasolu tegelikult hädavajalik, sest akude võimsus järjest suureneb ning keskmine inimene saab hakkama ühe laadimiskorraga nädalas, kus tulebki appi Eleporti arendatav laadimistaristu näiteks kaubanduskeskuste ja meelelahutusasutuste juures.

Euroopa Liidu plaan näeb ette, et aastaks 2030 sõidab Euroopa teedel üle 30 miljoni elektriauto. Norras on näiteks elektriauto jääkväärtus üldiselt suurem kui klassikalise bensiini- või diiselmootoriga auto puhul. Sama saatus ootab elektriautosid ka Eestis. Raul Potisepp leiab, et umbes 95 protsendile eestlastest on elektriauto ideaalne sõiduvahend.

Eestlased tunnevad kindlasti ka muret, kas elektriauto ikka talvel vastu peab. Jüri ja Raul arutlesid ka selle üle ning pidid tõdema, et elektriauto paradoksaalne omadus on see, et ta läheb iga ilmaga käima.

Kuidas peab aga ajahambale vastu aku ise? „Akud on isegi paremini vastu pidanud, kui me 2016. ja 2017. aastal eeldasime. Rusikareegel on, et esimese 100 000 kilomeetri läbimisega väheneb aku jääk kuni 10%,” ütles Potisepp ja lisas, et aku enda jaoks on kõige optimaalsem kasutada seda 20–70% ulatuses, mitte laadida seda püsivalt 100% täis.
Samuti mõjub akule halvasti kuumus, mis tekib kiirlaadijas laadides. Õnneks on suur osa tänastest elektriautodest aktiivse akujahutusega, mis jahutab akut kiirlaadimise ajal, seega ei tasu kiirlaadimist karta.

Kuula täpsemalt elektriautodega seonduvate võimaluste ja uute suundade kohta järgnevast saatest: