Sel nädalal alanud taotlusvoorus ei räägita aga lihtsalt vesiniku, vaid rohevesiniku tootmisest. See peab käima eelkõige süsinikuneutraalselt, aga nõudeid on veelgi.

KIKi keskkonnaekspert Eva-Ingrid Rõõm ja KIKi projektikoordinaator Tiiu Noormaa rääkisid Fortele, et rohevesinikuks loetakse vesinikku, mis on täielikult toodetud taastuvenergia abil. Kuidas ja millest aga toota vesinikku Eestis?

„Kõige realistlikumaks antud taotlusvooru raames peame Eestis enamlevinud, juba kasutatavaid taastuvenergeetilisi lahendusi: maismaa tuuleenergiat, päikeseenergiat ja ehk ka biomassist saadavat energiat," ütles Eva-Ingrid Rõõm.

Tiiu Noormaa märkis, et KIKis ollakse ka ise väga põnevil, millised konkreetsed terviklahendused taotluste koostamisel laekuvad. „Kuna antud taotlusvooru tulemusel peab pilootprojekt käivituma kõik tervikahela osad valima ja koos tööle hakkama hiljemalt 2026. aasta lõpuks, siis on vähetõenäoline, et selle käigus rajatakse uusi taastuvenergeetilisi tootmisvõimsusi," märkis ta.

Taotluste esitamine e-toetuse keskkonnas algas 26. juulil ja kestab 15. oktoobrini 2021. Toetuse taotlejaks saab olla Eestis registreeritud juriidiline isik. Toetust saavad projektid, mis tagavad tervikahela toimimise, aga samas ei pea toetust küsima kõigile ahelaosadele. Rahastusotsuse saanud projekt on vaja ellu viia 2024. aasta lõpuks.

Riigikantselei, keskkonnaministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel korraldatud vesiniku Eestis kasutuselevõtu potentsiaali hindamise uuringu (2021) tulemused näitavad, et keskenduda tasuks raudtee kaubaveole, laevadele ja pikamaaveokitele, kus süsinikuheitega kütuse tarbimine on suurem ja muud keskkonnasõbralikud kulutõhusad alternatiivid, sh elektrifitseerimine, oleks keerulisemad.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid