Uurijad andsid teada kavast matta uuesti maha Mehhiko pealinna Mexico City lähistelt avastatud ebatavaline arheoloogiline mälestis.

See on täpsemalt tunnel, osa rajatisest nimetusega Ecatepeci tamm. Kohalike hulgas nimetustega Albarradón de Ecatepec ja Albarradón de San Cristóbal tuntud üleujutuste juhtimise süsteem kaitses Tenochtitlan'i linna veeuputuste eest.

Asteekide impeeriumi pealinnaks peetavas Tenochtitlanis leidus hulk tammisüsteeme, mis pakkusid kaitset paduvihmade tekitatud üleujutuste eest. Hispaania konkistadoorid ei adunud saabudes kohe nende rajatiste geniaalsust ja lammutasid paljud neist anastamise algusaastatel maha.

Ent pärast seda, kui varajase koloniaalajastu Mexico Cityle oli osaks saanud hulk üleujutusi, ehitati Albarradón de Ecatepec ja teised tulvavee-juhtimissüsteemid 17. sajandi hakul uuesti üles või taastati.

Tunamullu leidsid Mehhiko riikliku antropoloogia- ja ajalooinstituudi INAH arheoloogid osa muistsest tammidesüsteemist taas üles.

Avastatud 8,4 meetri laiune tunnelisuue on osa Albarradón de Ecatepecist, mis algupäraselt oli nelja kilomeetri pikkune ja rajatud tuhandete pärismaalastest tööliste kätega.

Tunnel (foto: INAH)

Uurijad tuvastasid rajatise pinnalt 11 vallutuse-eelset kirjamärki, näiteks sõjakilbi, röövlinnu pea ja vihmapiiskade kujutisi.

Oletatakse, et sümboleid võisid luua Ecatepeci ja Chiconautla linnade mittehispaanlastest elanikud, kes aitasid Ecatepeci tammi ehitada. Arhitektuuri üldine olemus annab mõista, et selle projekteerimisega tegelesid hispaanlased.

Avastus kavatseti muuta avalikuks väljapanekuks, kus huvilised inimesed saaksid uudistada seda sajanditetagust sulamit asteekide ja Hispaania kultuurilistest elementidest.

Kuid INAHi esindajad andsid teada, et väljanäituse korralikuks ehitamiseks ja tähelepanuväärse mälestise kaitsmiseks vajaliku rahastuse puudumise tõttu tuleb hiljuti välja kaevatud osa käigust uuesti täis ajada.

Tunnel maetakse uuesti, et see ei saaks kahjustada, et seda ei lõhuks vandaalid või et sealt midagi ei varastataks. Uurijad loovad kirjamärkide katmiseks spetsiaalse mördi ning täidavad seejärel hoolikalt välja kaevatud leiukoha uuesti pinnasega.

Uurijate osutusel põhjustasid otsuse suures osas pandeemia jätkuvad majandusmõjud Mehhikos, kus nüüdseks on koroonahaigusesse surnud ligi 240 000 inimest.