Loango šimpansiprojektis (Loango Chimpanzee Project) koos töötavad Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudi ja Osnabrücki ülikooli teadlased räägivad asjast pikemalt teadusartiklis, mis põhineb kahel juhtumil 2019. aastast.

Nad märkasid, kuidas šimpansid moodustasid suuri kampasid ja ründasid gorillasid – ja mitte nende eemalepeletamiseks või toidu endalekahmamiseks, vaid sooviga tappa.

Mõlemad juhtumid leidsid aset Kesk-Aafrika riigis Gabonis asuvas Loango rahvuspargis, mis on üks vägevamaid paiku mustal mandril, kuhu elusloodust imetlema tulla.

Pargi territooriumil elavad šimpansid ja gorillad suhtlesid varem pigem sõbralikult, otsides puudelt ühiselt toitu ja käitudes omavahel vahel mänguliselt. Seni puudusid teaduslikud kinnitused tapmise eesmärgiga rünnakutest nende kahe liigi vahel vabas looduses.

Artiklis kirjeldatud juhtudel moodustasid šimpansid aga kahel korral suuri kampasid ning ründasid gorillasid ilma eelneva konfliktita. Nende rünnakute tulemusel jäid kaks noort gorillat emadest eraldi ja said surma.

Uurijad keskenduvad edasise töö käigus sellele, et vägivaldse käitumise põhjuseid selgitada. Võimalik, et šimpanse motiveeris soov oma kodupiirkonda kaitsta või konkurents toiduotsingul.

Kuigi nii šimpansid kui ka gorillad võivad vägivaldseks muutuda, eriti territooriumi kaitstes, on nende kahe liigi omavaheline tapatalgu metsikus looduses ennekuulmatu, vähemalt teadusandmete põhjal.

Avastust käsitleb põhjalikumalt artikkel teadusajakirjas Nature.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid