Kas pandeemiaviiruse deltavariant, mis on paljudes riikides üliedukalt levinud – ja ka Eestis hetkel domineeriv koroonatüvi – võib olla üks nakkavamaid viirusi inimkonna ajaloos?

Sellise küsimuse esitas Forte lugeja. Vastuse annab seevastu asjatundja, viroloog Andres Merits.

"Koroonaviiruse deltavariant pole kaugeltki mitte nakkavamaid inimkonna ajaloos, isegi mitte viiruste seas.

Deltatüve nakatamiskordaja R0 on umbes 6 (päris täpselt seda määrata ei ole lihtne), mis jääb üsna samasse suurusjärku rõugeviiruse (R0 = 7) omaga, on oluliselt madalam kui mumpsiviirusel (R0 = 10 või enam) ja jäädes kaugele maha leetrite omast (R0 = 15–20)," selgitab ta. (Number näitab, keskmiselt mitut inimest nakatunu omakorda nakatab.)

Merits peab tähelepanuväärseks, et rõugeviirus on vaktsiiniga likvideeritud ning leetrite ja mumpsi viirused sedavõrd maha surutud, et nad senikaua levida ei suuda, kuni vaktsineerimise tase vastab nõuetele (ca 95%).

"Deltatüve R0 = 6 on siiski häirivalt kõrge. Selleks, et sellise viiruse vastu tekiks karjaimuunsus, on vajalik, et nakkuse eest oleks kaitstud viis inimest kuuest. Arvestades vaktsiinide ja läbipõdemisel saadud kaitse efektiivsust eeldab see väga suurt immuunsuse levikut," ütleb viroloog.

"Tegelikult ei näi see matemaatiliselt võimalik – vaktsiinide kaitse haigestumise vastu on suur, kuid nakatumise vastu ca 80%. Reaalselt ei pruugi see siiski nii olla, sest kui vaktsineeritud või läbipõdenud nakatuvad, ei paljune viirus nende organismis (enamasti) sedavõrd efektiivselt, et suudaks nakatada kuute immuumkaitseta inimest.

Ka ei ole inimesed viiruse levitamises võrdsed. Osad ei nakata peaaegu kedagi, teised – ametist või eluviisidest tulenevalt – võivad nakatada paljusid. Selliste inimeste immuunsus (vaktsineerimisest või läbipõdemisest tulenev) mõjutab viiruse levikut tugevamini," ütleb Merits.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid