Uuringu autorid lasid PCR-meetodiga koroonatesti teha 310-le lemmikloomale 196 kodust, kus mõni inimene oli viimase 200 päeva jooksul positiivse koroonatesti teinud.
Liikuva loomakliiniku töötajad said positiivse testitulemuse kuuelt kassilt ja seitsmelt koeralt, kokku 54 loomal – 17,4 protsendil ehk jämedalt igal kuuendal – leidus veres koroonaviiruse vastaseid antikehasid.
Hilisemad testid näitasid, et kõik n-ö koroonapositiivsed loomad said nakkusest jagu ja nende kehades tekkis viiruse vastu antikehi.
Kui põete koroonat, peaksite vältima kontakti oma kassi või koeraga, täpselt nagu teiste inimestega. Peamine murekoht pole loomade tervis – kes põevad koroonat enamasti ilma sümptomiteta või kergel kujul –, vaid see, et nad võivad viirust edasi kanda ja hiljem taas inimesi nakatada, ütlevad autorid.
Asjatundjad on taolise võimaluse olemasolu märkinud varemgi, aga seni pole ideele siiski piisavalt teaduslikku kinnitust.
Tulemuste põhjal võib ka eeldada, et koroonanakkusega kass või koer pigem ei kanna nakkust edasi teistele kassidele-koertele.
Eraldi uuring Kanadas asuva Guelph'i ülikooli teaduritelt näitas, et koroonanakkuse riskigrupiks lemmikloomade hulgas võib lugeda kassid, kes magavad omanike voodites.
Uurijad lasid testida 48 kassi ja 54 koera 77 kodust. Koroonavastaseid antikehi leidus 67 protsendil kassidest ja 43 protsendil koertest. Loomade varjupaigas, kus loomad samuti inimestega lähedalt kokku puutuvad, olid vastav näitaja aga üheksa protsenti. Ümbruskonna hulkuvate kasside hulgas aga kolm protsenti.
Koroonahaiguse sümptomeid oli igal neljandal lemmikul, sh isukaotus ja hingamisraskused.
Autorid lisasid, et kassid ongi koertest bioloogiliselt COVID-19-le vastuvõtlikumad. Seda kinnitab näiteks teadusajakirjas Virulence ilmunud uuring, mille avaldasid USAs tegutseva Minnesota ülikooli teadurid.
Kasside puhul on ka suurem tõenäosus, et nad magavad oma omaniku näo lähedal. Nii võivad viirust edasikandvaid aerosoolid hingates või aevastades väljuda ja omanikku nakatada.
