Hoolimata muljetavaldavatest edusammudest, mida meie liik sadade tuhandete aastate jooksul teinud on, näitab meie genoom, et me polegi nii erilised, kui võiksime arvata.

Teadusajakirjas Science Advances ilmunud uurimus tõstab esile kõnekat tõika meie geenide kohta — n-ö kogu täiega kuulub meile vaid tilluke osa meie genoomist.

Uurijad konstrueerisid nüüdisaegsete inimeste, neandertaallaste ja denissovi inimeste sekventsitud genoomide alusel inimliigi evolutsioonipuu.

Seejärel sekventsisid nad ise genoome ja rakendasid kõiki kolme liiki hõlmava geneetilise puu visandamiseks tehnikat, mida nimetatakse esivanemate rekombinatsioonigraafiks (ingl ancestral recombination graph).

Nad tegid selle põhjal kaks avastust.

1) Inimliigile on ainuomane vaid 1,5–7% nüüdisaegsete inimeste genoomist. Ülejäänud genoomi jagame me kahe teise ürginimese-liigiga.

2) Suurem osa viimase 600 000 aasta jooksul aset leidnud geneetilistest kohastumustest puudutavad peamiselt ainult aju arengut ja talitlust.

„Hulga inimeste genoome sekventsides saab konstrueerida puu, mis näitab, kuidas igaüks neist on kogu genoomi ulatuses keskeltläbi teistega suguluses. Sama meetod toimib sarnaselt rakendatuna tervetele liikidele, kuna võimaldab kaardistada nende omavahelise suguluse genoomi ulatuses ning leida nii ühiseid kui ka ainuomaseid piirkondi,” selgitas uurimuse juhtiv autor, USAs asuva California San Francisco ülikooli bioinformaatik Nathan Schaefer.

Nähtavasti oleme me väga sarnased neandertallastele. Nüüdisaegsetel inimestel on umbes 20 000 geeni, millest vaid u 40-l on spetsiifilised koodierinevused, mille üks versioon leidub kõigil inimestel ja teine versioon neandertallastel.

Schaeferi osutusel annavad genoomianalüüsid mõista, et tõeline erinevus inimeste ja teiste ürginimese-liikide vahel võib olla seotud ainuüksi meie aju arenguga.

Kohastumissündmused, mis meie liiki määratlevad, leidsid tõenäoliselt aset u 600 000 ja 200 000 aastat tagasi Aafrikas.

„Nüüd tahan ma välja selgitada rohkem selle kohta, kuidas geenid töötavad ja mida need geenid teevad,” kommenteeris Schaefer. Näiteks soovib ta uurida, millised inimgenoomi mutatsioonidest on üldse funktsionaalsed, s.t, millistel neist on mõõdetavad mõjud meie käitumisele.

Hetkel pärinevad kõik meie teadmised denissovlaste genoomi kohta Siberis koopast leitud ühestainsast väikese sõrme luust. Selle ürgse inimliigi tabamatu asurkonna mõistmiseks on vaja teha veel palju tööd, nagu ka selle väljaselgitamiseks, kas ürgajal elas veel inimliike, keda me pole seni avastanud.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid