ERISAADE | Kui lihtsalt levib deltatüvi ja kui kõrgeks võib kujuneda kolmas laine? Immunoloog Uku Haljasorg selgitab

Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloogia teadur Uku Haljasorg selgitab Delfi Erisaates kolme olulist punkti Eestiski delta-tüve domineerimisel pead tõstva koroonaviiruse kolmanda laine kohta: kui ohtlik on uus tüvi, millist kaitset pakuvad selle suhtes vaktsiinid ja milliseks võiks kolmas laine kujuneda olukorras, kus kõrvuti elamas suur hulk vaktsineeritud ja vaktsineerimata inimesi?

Kui ohtlik on delta-tüvi? Ühes pole teadlastel kahtlust: ta on viiruse eelmistest versioonidest oluliselt nakkavam ja seda ka välitingimustes. "Indias, kus tüvi esile kerkis, levis see väga kiiresti isegi väliüritustel, mida varasemate tüvede pole nii hästi märgatud," rääkis Haljasorg. Kas uuem tüvi on ka omadustelt ohtlikum, pole tema sõnul aga piisavalt uuringuid ja teadmist.

Viiruse "tublidust" välisõhus arvestades tuleks ka Eestis praegu hulgaliselt toimuvatel üritustel ettevaatlik olla? "Kindlasti peame siin arvestama ka väliürituste iseloomu erinevusega Eestis ja Indias. Need usuüritused, mis seal toimuvad, on väga-väga tiheda rahvahunnikuga. Eestis ma ei kujuta ette, kui palju selliseid üritusi toimub. Kindlasti tasub aga ettevaatlik olla. Ja siseüritused - mina endiselt näiteks ei käi seal, kuna ma ei soovi kuidagi viiruse edasikandjaks osutuda või seda iseendale külge saada, kuigi ma olen vaktsineeritud."

Kui hästi kaitsevad praegu kasutusel olevad vaktsiinid uue tüve eest? Endiselt hästi, kinnitab Haljasorg - nakkuse saamise tõenäosus on lõpule viidud vaktsiinikuuri järel ligi paarkümmend korda väiksem kui vaktsineerimata inimesel. Ja viirust saades on vaktsineeritul omakorda veel väiksem tõenäosus, et haigus kulgeb raskelt.

"Siiamaani tundub, et ogavalk, mille põhjal vaktsiinid on arendatud välja, mingid jupid sellest on viirusele rakku sisenemiseks nii olulised, et ta ei saa neid muuta. Ja inimesel tekib ogavalgu nende juppide suhtes immuunvastus. Ehk me oleme endiselt olukorras, kus vaktsiin töötab ja viirus ei pääse siiamaani vaktsiini loodud immuunvastusest mööda. Ma väga loodan, et ogavalk ja need piirkonnad on endiselt (ka järgmiste tüvede puhul) viirusele nii olulised, et ta ei saa seda muuta niimoodi, et vaktsiinid kaotavad oma toime täielikult ära. Mingi väike muudatus, langus tõhususes, see on võimalik, jah. Aga kas mõni versioon nüüd päriselt vaktsiinist hakkab läbi minema, selles ma nii veendunud ei ole," arutles Haljasorg.

Milline saab olema kolmas laine olukorras, kus kõrvuti väga erineva vaktsineeritusega tasemega kogukonnad? Ainuüksi Harjumaal kõigub hõlmatus kõigist elanikest 52 protsendist Kiili ja Saku vallas kuni 25 protsendini Maardu linnas. Kogu Ida-Virumaal on sama näitaja 31 protsenti.

"Nakatumiste hulka on kindlasti kolmanda lainega oluliselt keerulisem kindlaks määrata, kuna vaktsineeritud inimesed on kas asümptomaatilised või põevad kergelt ega pruugigi jõuda diagnoosimisele," rääkis immunoloog.

"Juhtima hakkab seda kolmandat lainet, kui ei tule mingit hullemat versiooni välja, delta. Iseenesest on see väga hea lakmustest praegu olemasolevatele vaktsiinidele - vaadata, kui tõhusad need ikkagi on. Minu ennustus on, et suurem osa haiglasse sattunutest on vaktsineerimata inimesed või vaktsineeritud inimesed, kellel on kas kaasuvad haigused või kõrge ea tõttu immuunsüsteem ei suuda viirusega korralikult toime tulla. Kahjuks tuleb see selline kõrvalt jälgimise mäng. Hea on see, et kui palju inimesi on vaktsineeritud, siis nende puhul on "pidurid" vahel - kui vaktsineerimata inimene suhtleb vaktsineeritud inimestega, siis vaktsineeritu tõenäoliselt viirust edasi ei anna. Võimalus on olemas, aga vaktsineeritud inimesed kannavad seda lihtsalt niivõrd vähem."

Haljasorg oli kriitiline riigi tegevuse suhtes venekeelsete elanikkonna hõlmatuse tõstmise osas.

"Meil on riigi tasemel endiselt "meie" ja "nemad" poliitika. See kuidagi püsib ikka veel elus. See on see põhjus, miks Ida-Virus hetkel on olukord selline. Kommunikatsiooon on puudulik, ei ole eksperte piisavas koguses, kes suhtleksid inimestega. Ma tean paari täiesti fantastilist vene rahvusest inimest, kes on end ogaraks töötanud testide tõlkimisega, ettekannete tegemisega, mille kõigega veel. Aga neid inimesi on vähe - ja mis mulje mul on - neid inimesi ka väga aktiivselt ei otsita."