Kes siiski välgutabamuse järel ellu jääb, võib veel väga palju hiljem kurta tekkinud tüsistuste üle.
Tavaline kõrvalnäht on tõsised närvikahjustused. Paljud kurdavad hiljem näiteks mälukaotuse ja keskendumisraskuste üle; neid vaevavad rängad peavalud, unehäired. On täheldatud veel iseloomu muutumist.
Mida rutem järgneb taevasele kõminale välgusähvatus, seda lähemal oht on ja seda rutem tasub pelgupaika otsida. Kui tunned, et juuksed tõusevad peas püsti, on välk kohe kusagile ümbruskonda löömas.
Kuidas välgu eest peituda?
- Püsi toas pool tundi peale viimast kõuekärgatust.
- Küünid, varjendid, bussipeatused ja muud seesugused rajatised tõelist kaitset ei paku ja välk võib just neid tabada. Korralik hoone on palju turvalisem.
- Kaitset võib pakkuda ka korraliku kõva katuse ja üleskeeratavate akendega sõiduk, aga välgu ajal hoidu igaks juhuks selle metallosade puudutamisest.
- Kummirehvid ega kummitallaga jalanõud ei paku sisuliselt mingisugust kaitset.
- Metsas otsi varju madalatelt aladelt ja tihedalt kasvavate väikeste puude vahelt. Väldi kõrgeid puid, sest enamasti tabab välk piirkonna kõrgeimat objekti.
- Avamaastikul liigu madalamasse kohta, näiteks orgu, jõeorgu või maapinnaõõnsusse.
- Paadiga vees olles liigu võimalikult kiiresti kaldale.
Äärmises hädas lasku jalapäkkadele kükki, kata kõrvad kätega (et kõrvakuulmist hoida) ja peida pea põlvede vahele.
Ära heida lihtsalt pikali — kontakti maapinnaga tuleks võimalikult palju vältida, kuna elektrilaeng liigub mööda maad.
Kui teine inimene välguga pihta saab, hakka otsekohe esmaabi andma. Välgu ohver ise elektrilaengut ei kanna ega saa sellega teistele häda teha.
