Massimeedia hakkas sellist teemat käsitlema juba vähemalt 2010ndate keskpaigas, aga teadlased on täheldanud sellist nähtust juba varem.

Niiske kuumus – ingl wet bulb temperature – on õhuniiskuse väljendamise viis.

Lühidalt tähendab see, et kui õhutemperatuur on inimkeha oma lähedale jõudmas, ei ole inimkeha enam võimalik jahutada ja saabub ülekuumenemine.

Inimesele ohtlikuks peetakse WBT-väärtust 35 °C, kuid mõne inimese elu ohustab juba madalamadki arvväärtused (näit 28 °C).

Inimesele tekib ohtlik seis lühidalt siis, kui õhuniiskus tõuseb üle 95% ja temperatuur üle 31 °C.

Sellised tingimused muudavad elukeskkonna juba nii ohtlikuks, et isegi sisuliselt terve inimene võib ootamatult surra. Kehal hakkab nii palav, et see ei suuda end higistamise teel enam jahutada.

Kunagiste kliimamudelite põhjal võis niiske kuumuse laiemat ilmnemist maailmas ennustada 21. sajandi keskpaigaks, aga tegelikult on see juba ammu kohal.

USAs tegutseva Columbia ülikooli teadurite uuring suutis leida perioodil 1979–2017 maailmast enam kui 7000 näidet niiske kuumuse kohta. Enamik neist pärinesid Lõuna-Aasiast, Lähis-Ida rannikualadelt ja Põhja-Ameerika edelaosast.

Ka USA riiklik ookeani- ja atmosfäärivalitsus (NOAA) tunnistab, et on terve hulk sääraseid paiku, näiteks Indias, Pakistanis, Austraalia edelaosas ja Punase mere rannikul. Seevastu USAs näiteks Ida-Texases, Louisianas ja Alabamas.

Ülikooliteadurid märkisid uuringus, et inimkeha suudab niisket kuumust taluda üldse kuni hetkeni, kus õhutemperatuur tõuseb 35 kraadini Celsiuse järgi. Siis ähvardab ootamatu surm ka tervet inimest, kes püsib varjus, kannab kergeid õhku läbilaskvaid rõivaid ja joob vett.

Ülekuumenemist pole võimalik ära hoida seetõttu, et ka atmosfääri suutlikkusel niiskust vastu võtta on oma piir.

Lühidalt: vesi liigub gaasilisse olekusse, kui keha ümbritsev õhk on selleks piisavalt kuiv. Mida suurem õhuniiskus, seda vähem higi atmosfääri imendub. Samal põhjusel on kuiva kuumust kergem taluda kui niisket.

Niiske kuumuse toodavat surmaohtu saab muidugi mahendada piisavalt hästi jahutatud ruumides viibides.

Kui inimene peab aga väljas liikuma või napib korraliku jahutuse jaoks tehnilisi võimalusi ja raha (seda eriti vaesemates piirkondades), siis seda raskem on elus püsida. Kliimamuutus võib pikemas plaanis seega veel paljud piirkonnad niiske kuumuse tõttu praktiliselt elukõlbmatuks muuta.

Selle uudisloo autor on kogenud mitte veel eluohtlikus vormis niisket kuumust Hongkongis. Linnas liikudes oli tunne, nagu viibiks kogu aeg sauna eesruumis või niiske vatitekk oleks üle pea tõmmatud. Normaalne hingamine oli juba raskendatud küll...

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid