INTERVJUU | Soojusenergeetika insener terviseameti külmlao-õnnetusest ja mis on Eestis veel vähetuntud kaugjahutamine

Terviseamet tunnistas, et oli oma Tallinna peahoone külmaruumide häire valesti seadistanud, mistõttu hävines kokkuvõttes ligi kolme miljoni euro eest ravimeid ja vaktsiine.

Mida teha saanuks, et selline asi oleks jäänud juhtumata? Mis on kaugjahutussüsteem, mis võinuks selle ära hoida?

Forte küsimustele vastab TTÜ diplomiga soojusenergeetikainsener Kaspar Kasepõld, kes kuulub Eesti Soojustehnikainseneride Seltsi ja töötab OÜ-s Heatconsult projekteerimisvaldkonna juhina.

Mis teie arvates täpselt juhtus, et terviseameti vaktsiinid "hapuks" läksid?

Palju on arutelu olnud selle ümber, et teavitussüsteemid ei töötanud ja nüüd teame ka põhjust. Kui teavitus oleks töötanud, oleks ehk jõutud õigel ajal reageerida ja seadmed tööle saada.

Kuid probleem algas ikkagi varem sellest, et jahutusseadmed mingil põhjusel ladu enam ei jahutanud. Kuna see juhtus just siis, kui väljas oli kuumalaine, võib eeldada, et jahutusseadmed pidid töötama täiskoormusel.

Kõige tõenäolisemalt tekivad seadmetes rikked ikka siis, kui need peavad töötama kriitilistes tingimustes, ilmselt seekordki. Muidugi annab selge vastuse edasine uurimine.

Kui palju külmlao-juhtumist meediast lugedes teile kui asjatundjale alguses segaseks jäi?

Inseneri pilguga hinnates ei olnud infot piisavalt, et oskaks põhjapanevaid hinnanguid anda.

Minu meelest käsitletakse probleemi ainult üht osa, mittetoiminud teavitussüsteemi. Kuid suuremas pildis oleks huvitav teada, miks jahutusseadmed ei töötanud ega jahutanud? Nagu kuulsime, tekkis peale rikke avastamist ja likvideerimist jahutamisega uued probleemid ning viga tuli parandada.

Lahendusena on toodud mehitatud valve, aga kas jahutusseadmed on korras, kas viga on leitud ja lahendatud, seda me ei tea.

Olete oma varasemas arvamusloos maininud, et terviseametit oleks tõenäoliselt aidanud kaugjahutus. Mis see on?

Lihtsustatult on see ruumide jahutamine sarnasel põhimõttel, nagu kaugküte toimib.

Kaugkütet kasutades puhul ei tooda hoone omanik ise soojust, vaid see saabub kaugküttetorustiku teel mujalt. Samamoodi on kaugjahutusega – hoonest viiakse ära üleliigne soojus ning katusetäie lokaalsete jahutusseadmete asemel oleks näiteks kaubanduskeskuse pidajal selle asemele võimalik luua katuseterrasse, kohvikuid, välispaasid.

Ehk täna veel seadmete alla mattunud kõrgetel ja eksklusiivsetel pindadel oleks mitmeid teisi (kasumlike) kasutusvõimalusi.

Mis jahutamist vajab?

Peamiselt vajavad jahutamist hooned, milledel on suured klaaspinnad, ehk siis büroohooned ja kaubanduskeskused. Kuna klaas on võrreldes mõne muu seinakonstruktsiooni-materjaliga väga hea soojusjuht, ei olegi vast nii uskumatu, et isegi Eesti kliimas vajavad suurte klaaspindadega hooned jahutust suure osa aastast.

Lisaks on meil hoonetes seadmeid, mis toodavad üleliigset soojust, kaubanduskeskustes näiteks külmikud ja andmeladudes serverid. Aastaringne jahutus ongi juba mitmeski kohas vajalik.

Samamoodi on oluliste tarbijatega nagu elutähtsad külmlaod, kus lokaalsete seadmete rikked võivad tuua suure kahju, nagu pidime tõdema terviseameti juhtumi puhul.

Nii kaugjahutus kui ka kaugküttevõrk on suured süsteemid, kuhu on ühendatud mitu jaama, mis varustavad tarbijaid energiaga. Kogu süsteemi jälgivad ja haldavad 24/7 inimesed. Häireid saab tuvastada nende tekkimisel ja reageerida koheselt.

Kas lihtsalt jahutusseadmetest ei piisaks?

Suur ja oluline erinevus lokaalsete jahutusseadmete ja kaugjahutuse vahel on see, et lokaalne jahutusseade võtab ruumis oleva soojuse ja viib selle ruumist välja ehk õue. Kui aga õues on kuumalaine ja 30 kraadi sooja, siis peavad jahutusseadmed töötama täiskoormusel, nagu ilmnes Terviseameti külmlao juhtumi puhul.

Kaugjahutusvõrgust tuleb aga pidevalt madal temperatuuriga vesi, millele antakse üleliigne soojus ära, näiteks Tallinna kaugjahtusvõrgus on see kogu aeg +7 °C.

Kaugjahtutus on sobiv lahendus ka kriitiliste külmhoonete jahutuses nagu seda on Terviseameti külmladu, kus jahutusseadmed ei sõltu ilmastikust ega teki seadmete ülekoormust.

Miks kaugjahutus Eestis veel levinud pole?

Kui kaugküte on linnades laialt levinud ja sellel on pikk ajalugu, kuna see on pärit juba nõukogude ajast, siis kaugjahutus on alles arenemas, oma arenguga kaugküttest üle poole sajandi maas.

Investeeringud kaugjahutusvõrkudesse ja tootmisseadmetesse on pikaajalised. Kaugjahutust pakkuvad ettevõtted peavad tegema suuri investeeringuid ning leidma tarbijad, enne kui see hakkab ka n-ö tagasi teenima.

Täna on Eestis tegelikult vaid kaks ettevõtet, kes pakuvad kaugjahutust: Pärnus ja Tartus Fortum Eesti ning Tallinnas Utilitas Eesti. Peamised kaugjahutuse tarbijad on büroohooned ja kaubanduskeskused.

Palun mõni hea näide kaugjahutuse kasutamise kohta

Tegelikult ei peagi enam kaugele vaatama, hetkel ehitatakse Tallinnas kogu Ülemiste City linnakule kaugjahutusvõrku välja. Sellega luuakse võimalus ühendada kogu linnaku hooned kaugjahutusega.

Tallinnas oleme kaardistanud kaugjahutuse potentsiaali ning selle põhjal on tehtud esialgne plaan, 15 kilomeetri kaugjahutusvõrgu jaoks.

Selle põhjal julgen öelda, et kaugjahutusel on suur potentsiaal ja näeme järgnevatel aastatel kaugjahutusvõrgu suurt kasvu.