Hea küsimus: kas liha on üldse vaja süüa?

Teadusajakiri Scientific Reports avaldas äsja uuringu (mida refereeris ka ERR Novaator), mis võrdles taimse ja loomse liha koostist.

USAs tegutseva Duke'i ülikooli teadlased vaatlesid 18 taimse ja 18 loomse liha näidist, määrates neis 190 aine sisalduse. 171 aine sisaldus erines taimses ja loomses lihas märgatavalt. Lisaks oli 31 ainet ainult taimses ja 22 ainet ainult loomses.

Uuring tõi välja, et need on koostiselt väga erinevad, kuigi praeguste teadmiste põhjal ei saa kindlalt väita, et üks on inimesele tingimata tervislikum kui teine.

Mida sellest arvata? Kuna asjatundjad nurisevad ammu selle üle, kuidas meedia taimetoitluse- ja lihast loobumise teemasid asjatundmatult ja vildakalt käsitleb, annan sõna just neile.

Fortele kommenteerib uuringu tulemusi Eesti Vegan Seltsi liige Siim Vahtre.

"Veganid väldivad liha, kuna leiavad, et loomad ei ole inimesele tarbimiseks, nii et liha koostis pole veganile oluline," ütleb ta. "Kuid see pole ka toitumise seisukohast oluline: vegantoitumine on tunnistatud paljudes riikides sobilikuks kõigile vanusegruppidele ning on täisväärtuslik ilma moodsaid liha asendustooteid söömatagi."

Riiklikes toitumissoovitustes on vegantoitumise igas eluetapis heaks kiitnud teiste hulgas USA, Ühendkuningriik, Kanada, Austraalia, aga ka Põhjamaad, sh Soome.

Vahtre märgib, et ülaltoodud uuringust ei selgu ka, kas kõigi nende ainete erinevus on tingimata hea või halb.

"Võimalik, et need "puuduvad" ained nagu kolesterool ongi need, mis teevad taimse liha tervislikumaks. Paljude ainete puhul on küsimus ka selles, kuidas nad omavahel koos töötavad.

Näiteks fruktoos ei ole inimese tervisele väga hea – seda sisaldavad puuviljad on aga väga kasulikud. Ehk siis ühes vormis on fruktoos halb, teises vormis – aine on sama, aga teised ained, nt kiudained, seal kõrval – väga hea."

Ta märgib ka, et inimesed ei peaks täistaimetoitlase ja vegani vahele võrdusmärki tõmbama. Esimene keskendub peamiselt toidule, veganluse keskne idee on aga see, et inimesed peaksid lõpetama loomade kasutamise, ebaõiglase kohtlemise ja tapmise.

"Ka ilma liha (või selle asendustoodeteta) on veganlus 100% toimiv. Vegani jaoks pole eriti vahet, mis liha sees on, kui selle saamiseks on elusolendile liiga tehtud."

Milliseid uuringuid tasub lugeda, et lihasöömise (eba)vajalikkuse üle mõtiskleda?

Vahtre: "Mulle jäi silma üks hiljutine uuring – vaata ka algupärast teksti – , kus on juttu sellest, et liha tähtsust inimese aju arengus on tõenäoliselt ülehinnatud ja juba eelajaloolised inimesed olid palju rohkem taimetoitlased, kui seni arvatud."

Tema hinnangul pole aga tegelikult mõtet keskenduda sellele “mis oli kunagi”. Põhiline, mida endalt küsida, on “Kas mina saan kaasaegses maailmas elada nii, et ma loomadelt midagi ära ei võta?”

Ta lisab, et südame- ja veresoonkonna- ehk kardiovaskulaarsed haigused – juhtiv surmapõhjus üle maailma – on ära hoitavad ja ravitavad täistaimse toitumisega.

Ka võib selline toitumine aidata COVID-19 ehk koroonahaiguse põdemist leevendada.

The Independentis kajastatud uuring peab veganlust inimkonnale üldse suurimaks võimaluseks keskkonda säästa ja oma "rohelist jalajälge" vähendada.