Teadlased arendavad hädasolijate appikarjetele reageerivaid droone
Idee pisikesest lendavast droonist, mis on võimeline teid hääle järgi jälitama, tundub mõnes mõttes hirmutav. Metsa ära eksinud või pärast mõnda katastroofi rusuhunniku alla jäänud hädalise jaoks on tegemist aga tõelise õnnistusega.
Tänu Fraunhofeni kommunikatsiooni-, infotöötlus- ja ergonoomikainstituudi teadlaste tööle Saksamaal võivad peagi saada reaalsuseks droonid, millel on konkreetne võime kuulata ja eristada abi hüüdvate inimeste helisid. Eesmärgiks on nende abil tulevikus päästetöötajatete tööd lihtsustada ja leida kiiremini inimesi, kes on hädaolukorras lõksus.
Selle võimaldamiseks varustatakse droonid rohkete mikrofonidega ning kasutatakse signaali suunamise ruumilise filtreerimise tehnikat (ingl beamforming), mis võimaldavad appikarjeid tuvastada ja positsioneerida. Arendati välja spetsiaalne „karjumise tuvastaja”, mis reageerib erinevatele võimalikele häältele, mida inimesed hädasolemise ajal endast märku andes püüavad teha. Lisaks erinevatele hüüatustele on nende seas ka plaksutamise, trampimise ja koputamise hääled. Droon suudan neid hääli nii kuulata, eristada kui ka üsna täpse asukoha fikseerida. Sellise lahenduse välja arendamine on paras väljakutse, sest droonis kasutatav audiosüsteem peab suutma eristada olulist ebaolulisest ja saama aru, mida võib põhjustada tuule, loomade ja lindude hääl.
Kui droon suudab seeläbi inimese asukoha kindlaks teha, saab seeläbi ka päästetöötajaid mugavamalt õigesse kohta suunata. Droonid suudavad lennata ala kohal, kuhu päästemeeskonnal on raskem pääseda ja selle sees hädasolija täpset asukohta otsima hakata. Teadlase Macarena Varela sõnul pärineb see idee juba 2016. aastast, kuid tol ajal olid kasutatavad mikrofonid droonidele lisamiseks liiga suured ja rasked. Kondensaatormikrofonide asemel kasutatavad MEMS mikrofonid lõid selleks paremad võimalused.
