Kui DNA kosmoses katki läheb, on kasu geenikääridest
Planeet Maa pole enam ainus paik, kus tegeldakse geenide muundamisega. Astronaut Christina Koch demonstreeris teadlaste abiga edukalt geenitehnika CRISPR-Cas9 toimimist kosmoses.
Ta rakendas seda osana uuest meetodist DNA kahjustamiseks ja uuris, kuidas DNA end mikrogravitatsiooni tingimustes remondib. Teadlased nentisid, et varem takistasid selliste katsete tegemist tehnilised ja turvakaalutlused.
Eksperimendi läbiviijad kutsusid rahvusvahelise kosmosejaama ISS pardal pärmi rakukultuuris esile eriliselt kahjustava katkestuse mõlemas DNA ahelas. Koch viis katse läbi juba ammu (enamik vajalikku varustust jõudis ISS-i pardale 2019. aasta mais), kuid selle tulemused avaldati alles möödunud nädalal.
Uus lähenemine sillutab teed järgmistele DNA remontimise uuringutele kosmoses. Teadlased loodavad, et neil õnnestub matkida ioniseeriva kiirguse tekitatavaid geenikahjustusi ja pikkade kosmoselendude muid mõjusid.
See omakorda võib aidata NASA-l ja teistel kosmoseagentuuridel töötada välja tehnikaid, mis kaitsevad astronaute ja muudavad mehitatud süvakosmoselennud praktiliseks.
Seega on täiesti võimalik, et CRISPR-geenitehnikal võib tulevikus olla oluline roll inimeste toimetamisel Marsile ja kaugemalegi.
Huvitav tõik: kui Christina Koch 6. veebruaril 2020 kosmosejaamast koju naasis, oli temast saanud kõige kauem järjest ilmaruumis viibinud naine (328 päeva).
