Alates 1. juulist saab EL-i kodanikele ja elanikele ametlikult väljastada COVID-i digi- või pabertõendit (ja neid ka kontrollida).

See muudab pandeemia tingimustes tublisti keerukamaks muutunud reisimise taas teoreetiliselt lihtsamaks, kuna kindla dokumendiga saad tõestada, et oled koroonahaiguse vastu vaktsineeritud.

EL-i liikmesriigid peavad COVID-i digitõendi omanikke karantiini ja muudest pandeemiaga seotud reisipiirangutest säästma, v.a juhul, kui need on tervishoiu kaitseks vajalikud ja proportsionaalsed.

Uue süsteemiga kaasneb aga vähemalt kaks probleemi. Esiteks on levima hakanud võltsitud tõendid, mis võivad halval juhul kujuneda nii tõsiseks probleemiks, et riigid ei julge enam tõendi esitajale mingeid "soodustusi" lubada.

Teiseks on murelike lugejate kõrvu jõudnud uudis, et AstraZeneca koroonavaktsiini saamine ei pruugi tagada COVID-i digitõendi saamist.

Miks? Sest AstraZenecat toodetakse ka Indias, kus valminud doosid ei vasta EL-i nõuetele. Sellest on kirjutanud ka USA mõjukas päevaleht The Washington Post.

Aga kes üldse on tootnud need AstraZeneca koroonavaktsiini annused, mis eestimaalastele on süstitud? Terviseameti esindaja rahustab Fortet, et Eesti tellis need Euroopast, täpsemalt Hollandist.

Kui palju AstraZeneca vaktsiini Eestis süstida jõutud on? Terviseameti andmetel on kaks Vaxzevria doosi saanud juba 113 751 inimest. (Pikemas plaanis selle vaktsiini kasutamine aga Eestis ei jätku.)

Nii et eestlasi see häda ei puuduta, küll aga mitmete vaesemate riikide kodanikke, kellele just India toodangut manustati, mis takistab neil nüüd vabalt EL-is liikumast.

AstraZeneca vaktsiini Indias tootva Seerumiinstituudi tippjuht Adar Poonawalla kommenteeris, et nad loodavad probleemi ruttu lahendada, nii et vaktsiinipassi saaksid ikka kõik AstraZeneca vaktsiini manustanud.