Kurjategijad on nagu loomad, neid pole mõtet üle kuulata: erudeeritud arvamus 19. sajandi lõpust
(55)
Ta kutsus politseid üles loobuma tunnistajate kuulamisest ja selle asemel mõõtma kahtlusaluste laupa, lõuga ja kõrvu, vahendab ajakiri Imeline Ajalugu.
Ühel 1871. aasta külmal pimedal novembrihommikul lahkas Cesare Lombroso Itaalias Pavia ülikoolis surnukeha. See oli linna vanglas 70aastasena surnud kurjategija Giuseppe Villella.
Lombroso oli Villellaga vanglas veidi aega enne tolle surma juttu puhunud. Arst leidis, et vestlus oli ülimalt huvitav, eriti seetõttu, et kurjategija oli väga küüniline, kiideldes ja uhkustades meelsasti oma kuritegudega.
Eputisest kurjategijat lahates tahtis Lombroso saada kinnitust teooriale, mille kallal ta oli pikka aega töötanud.
Lombroso tegi sisselõike Villela surnukeha kaelale lülisamba ja kolju ühenduskoha lähedusse. Seejärel arst äkki tardus: ta täheldas pealuul üht ovaalset süvendit. See tuli ära mõõta. Süvend oli 3,4 cm pikk; 2,3 cm lai ja 1,1 cm sügav. Hoolimata üsna tagasihoidlikest mõõtmetest tabas Lombrosot pärast mõõtmist justkui ilmutus.
„Äkki nägin ma selgelt, otsekui hakanuks suur tasandik leegitseva taeva all helendama,“ kirjeldas ta hiljem end vallanud selginemist. „Nägin, mis on kurjategija olemuse probleem. Kurjategijad on atavistlikud olendid metsikute instinktidega, mis pärinevad inimkonna primitiivsetest arengujärkudest ja alamatest loomaliikidest.“
Lombroso oli veendunud, et kurjategijaid on tabanud atavism ehk samm evolutsioonis tagasi, mis tähendab ühtlasi, et nad on põhiolemuselt rohkem loomasarnased kui seadusekuulekad kodanikud.
Itaallane täheldas, et süvend Villella pealuul sarnanes vaoga, mis on paljude ahvide ja näriliste koljul. Elevil arst oli kindel, et ta on teinud ajalugu ning lahendanud kuritegelikkusele kalduvuse müsteeriumi.
36aastane Lombroso hakkas kohe usinasti kirjutama raamatut, milles ta pidi oma revolutsioonilised tähelepanekud laia avalikkuse ette tooma.
Loe Lombroso teooriatest lähemalt juuni Imelisest Teadusest!
