Pistikhübriid on justkui vaheetapp tavalise ja täiselektrilise sõiduki vahel. See kasutab kas elektri- või bensiinimootorit: lühikeste vahemaade jaoks esimest, pikemate jaoks teist.

Aga miks mitte juba täiselektriline auto? Forte küsis seda asjatundjatelt Moller Autost.

Vastus on: kuigi elektriautode valik üha paraneb, ei rahulda need praegu veel kõikide sihtgruppide vajadusi – näiteks seitsme istekohaga pereautod, mikrobussid, suurema sõiduulatusega autod.

Seega on pistikhübriid praegu see variant, mis pakub lühematel distantsidel väiksemat kulu (bensiini asemel elektrikulu) ja vähem CO2-heiteid (elektrimootoriga neid polegi), säilitades pikkade sõitude tegemise võimaluse sisepõlemismootori abil.

Pistikhübriidil on üldjuhul elektriauto ja bensiiniauto eelised korraga, aga elektriauto hüved täies mahus sellele ei laiene, nagu bussiradadel sõitmise õigus ja tasuta parkimine.

Kokkuvõtvalt on põhjus selles, et pistikhübriidil on sisepõlemismootor, nii et see ei saa kuuluda täiselektriliste sõidukite alla.

Pistikhübriidid pole veel 100% CO2-neutraalsed ja teiste euromaade kogemus näitab, et selliseid sõidukeid võivad hinnatud olla riikliku ostutoetuse tõttu. Hiljem aga kasutavad inimesed sõidukit ikka nagu tavalist hübriidi ehk ei lae seda pistikust.

Ka Eestis 2011. a vastu võetud elektriautode toetuse kord liigitas pistikhübriidid elektriautode alla, mis tähendas neile toetust, kuid see lõppes aastal 2014.

Praegu lubab liiklusseadus bussirajal sõita eritalituse sõidukiga, kui täidetakse tööülesandeid, täiselektrilise veoajamiga elektrisõiduki "ning muu sõidukiga, kui seda lubab asjakohane liikluskorraldusvahend”. Seadus aga tegelikult konkreetselt elektriautode liike ei ei defineeri.

Ehk siis põhimõtteliselt võiks pistikhübriidiga bussirajal sõita, kui suudaks tõestada, et tegid seda tõesti üksnes elektri jõul.

Elektriauto põhihüved pistikhübriidiga võrreldes ongi bussirajal sõitmise õigus ja tasuta parkimine. Lisaks on paljudes kohtades nagu kaubanduskeskused eraldi parkimiskohad "rohelistele" autodele.

Autotootjad on uute mudelite puhul juba praktiliselt tavahübriididest loobumas, pakkudes neid vaid pistikhübriididena.

Seda nii ülalmainitud puudujääkide tõttu eri elektriautode valikus kui elektriautode madalama hinna kui ka inimeste kartuse tõttu, et äkki sõiduulatus ei kata reaalseid sõiduvajadusi.

Täiselektrilise sõiduki hüved üldisemalt

  • Vähemalt kaks korda madalam kulu kütusele (elektrile), kui võrrelda bensiini või diisliga.
  • Kaks korda madalamad hoolduskulud (vähem liikuvaid osi, mootor)
  • Piduritvahetuseks kulub vähem raha, sest elektriauto kasutab pidurdamiseks mootorit, et energiat tagasi toota.
  • Kõikidel elektriautodel on eelsoojendusseadmed – näiteks talvel saab enne sisseistumist sõiduki eelnevalt soojaks teha, kuna masin on juba nagunii vooluvõrgus (toimib rakenduse teel).
  • Salong soojeneb koheselt.
  • Kuna auto raskuskese on patareide tõttu madalal, siis see tähendab see ka turvalisemat sõitu ja paremat teelpüsimisvõimet.