Koroonaviirusega seonduv on andnud tugevama tõuke töötingimuste paindlikumaks muutmise osas ning pannud julgemalt mõtlema teistegi uute ideede peale, kuidas tööaega võimalikult produktiivseks muuta. Mitmel pool maailmas kasutatud neljapäevasel töönädalal on palju poolehoidjaid ning selle juurutamisega tegeletakse üha enam. Samal ajal tuleb aga positiivseid näiteid, et viietunnine tööpäev viiel päeval nädalas võib olla veelgi parem lahendus.
„Uuringud näitavad, et viis tundi päevas on enam-vähem see maksimum, kui palju suurem osa inimestest tõsiselt keskendudes millegi kallal töötada suudavad. Teatud perioodidel saame oma produktiivsust küll pikendada, kuid enamasti on see aeg inimesel viis tundi,” ütles Silicon Valley konsultatsioonifirma Strategy and Rest asutaja Alex Pang, kes on lühema tööpäeva ja suurema produktiivsuse vahelisi seoseid põhjalikult uurinud ning sel teemal ka raamatuid kirjutanud, näiteks „Rest: Why You Get More Done When You Work Less” ja „Shorter: Work Better, Smarter, and Less – Here's How”.
Inimkonna ajalugu vaadates pole kaheksatunnise töönädala traditsioon sugugi väga vana nähtus. See hakkas laiemalt levima ligi 100 aastat tagasi, kui Henry Ford 1926. aastal selle Ford Motor Company's oma töötajatele kohustuslikuks muutis, sooviga hoida tootmisprotsessid 24 tundi ööpäevas vahetustega käimas ning sellega töötajaid mitte ära kurnata. Sõltuvalt vajadustest ei olnud ka ebatavaline, et paljude firmade tehasetöölised oluliselt rohkem kui kaheksa tundi päevas tööd pidid tegema.
E-kaubandusega tegeleva Tower Paddle Boardsi juht Stephan Aarstol ütleb, et ta oli viietunnise tööpäevaga kaasnevatest positiivsetest mõjudest vägagi üllatunud, kui tema ettevõtte 2015. aastal lühemale tööpäeval üle läks. Tööaeg oli kell 8–13 ilma vaheaegadeta ja kuna töötajad olid sedavõrd keskendunud toodangu maksimeerimisele, kasvas käive 50 protsenti.
„Meie laotöötajad pööritasid esmalt sellise ettepaneku peale oma silmi, kuid see tõi ilmselgelt meile suurt kasu. Varem kulus neil ühe saadetise teelepanemiseks keskmiselt viis minutit, aga mõne nädala pärast langes see aeg kolmele minutile. Nad tegid asju nii, nagu tõeliselt tootlikud eksperdid peavadki tegema. Kuna päevane tööaeg on limiteeritud, sundis see neid loovalt mõtlema.”
Konsultatsioonibüroo Rheingans Digital Enabler juht Lasse Rheingans ütleb, et kui ta esmalt kaheksatunnise tööpäeva ideega juhtkonnas lagedale tuli, soovitati tal selle asemel hoopis tööajal nutitelefonide ja muude tootlikkust vähendavate tegurite keelata. Rheingans soovis aga hoida tootajate produktiivsuse konstantsena, kuid anda neile ühes sellega ka rohkem vaba aega.
Kuigi viietunnine töönädal osutus produktiivsemaks ning andis paremaid võimalusi oma töö ja eraelu tasakaalustamiseks, märkis Rheingans siiski, et sellel on ka varjupool. „Saime aru, et selle eest tuleb maksta lõivu suhtlemise tasandil. See mõjutab meeskonnakultuuri ja inimeste suhteid, kui neil jääb järsku vähem aega lobisemiseks ja koos kohvi nautimiseks.”
Suuremas plaanis vaadates on aga selge, et kõik tööd ei ole võrdväärselt viietunniseks tööpäevaks kohaldatavad. „Olgugi, et paljudes uuringutes on leidnud kinnitust inimese loovuse vähenemine pärast viie tunni möödumist, ei nõua kõik tööülesanded ka ülemäärast loovust,” ütles Pang. Nii näiteks kõnekeskustes, hooldekodudes ja tehaseliinidel töötamiseks sobib kaheksatunnine tööpäev üldjoontes väga hästi, nagu Ford selle ka ligi 100 aastat tagasi kasutusele võttis. Produktiivsuse vaatenurgast ei oleks tööpäeva viiele tunnile vähendamisest seega igal alal erilist kasu.
"On mitmeid olulisi töökohti ja valdkondi, kus tuleb kinni pidada kindlatest tööaegadest ja kus kaheksa tundi tööaega on optimaalne. Samal ajal on ka palju-palju töökohti, kus konkreetselt etteantud töötunnid ei ole üldse otstarbekad ja on mõistlik olla paindlikum või lühendada tööpäeva pikkust. Just sellest aspektist vaadatuna on töökohad väga suurte erinevustega ja minu arvates suurendaks üleüldise viietunnise tööpäeva sisseviimine kindlasti ebavõrdsust," ütles dotsent Jan-Emmanuel de Neve Oxfordi ülikoolist.
