Uuel rahvusvahelisel teadusprojektil on kavas päästa pisikesed nugilised väljasuremisest, vahendab ajakiri Imeline Teadus.

Lõuna-California soiste rannikualade lähedal meres ujuvad imetillukesed inimese seemnerakke meenutavad vastsed, otsides peremeesorganisme.

Kui mõni hammaskarbiliste seltsi kuuluv väike kalake peaks mööda ujuma, sööstavad vastsed kohe tema juurde ja tungivad välgukiirusel ta kehasse.

Kala organismis liiguvad need vastsed edasi mööda veresooni ja närviteid, kuni jõuavad lõpuks ajju ja katavad selle tuhandete tsüstidega.

Kala aju saab seeläbi justkui ümber programmeeritud, nii et ta käitumine muutub. Kala liigub üha sagedamini veepinna lähedale ja lööb seal lupsu. Seeläbi suureneb tõenäosus, et ta satub lainete kohal lenneldes varitseva röövlinnu roaks.

Just seda kala ajus ümber programmeerinud parasiit loodabki: ta tahab oma munad muneda just linnu kehasse.

Kala aju kaaperdamine parasiidi poolt selleks, et rännata edasi linnu organismi, on ainult üks näide nugiliste surmavast, kuid teisalt ülimalt leidlikust käitumisest.

Nugiliste ehk parasiitide käitumine võib küll mõnikord tunduda inimese vaatenurgast erakordselt ilge, kuid kuna nemadki on osake loodusest, mis on aina enam ohus, siis on nüüd suur rahvusvaheline teadlaste rühm ameeriklastega eesotsas välja töötanud parasiitide päästeplaani.

Kaitsta tuleb nii kirjeldatud kalaajuparasiiti kui ka tuhandeid teisi liike. Kuigi maailm, kus parasiite üldse pole, võib esmapilgul tunduda meeldivana, siis tegelikult võivad nende liikide kadumisel olla Maa ökosüsteemidele väga tõsised tagajärjed.

Sellele ambitsioonikale projektile leidub aga vähe toetajaid. Parasiidid jäävad teiste, pealtnäha suuremate katsumuste, näiteks kliimamuutuse pidurdamise ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise varju.

Päästeplaani taga olevad teadlased on siiski veendunud, et parasiidid on asendamatud osalised võitluses teiste probleemidega, millega loodus peab rinda pistma. Inimese vaatenurgast ka kõige jälgimal parasiidil on ökosüsteemide püsimises tähtis roll.

Parasiidid on organismid, kelle ellujäämine oleneb teisest elusolendist ehk peremees­organismist. Parasiidid elavad näiteks teise organismi sees või peal, toitudes mõnikord peremeesorganismi kudedest, vahel jälle tolle toidujäänustest. Sageli kahjustavad parasiidid peremeesorganismi.

Eluvormide mõttes erinevad parasiidid üksteisest väga palju. Nende seas on mikroorganisme, näiteks algloomi, baktereid ja viirusi, aga ka suuremaid olendeid, näiteks usse, täisid ja puuke. Parasiit võib olla ka taim, näiteks puuvõõrik, mis kasvab puudel ja uuristab neisse oma juured, millega imeb toitainerikast mahla.

Kõiki parasiite ühendab peremeesorganismi räige ära kasutamine, tehes seda sageli suure hulga leidlike meetoditega. Mõni parasiit kastreerib peremees­organismi, teine sunnib tolle oma järglasi üles kasvatama, kolmandad mõjutavad peremees­organismi käituma viisil, millest on nugilistele teisiti palju kasu.

Loe parasiitidest ja nende päästmise tarvilikkusest juuni Imelisest Teadusest!