Teada on, et alkoholi pruukimine on tervisele mitmeti kahjulik. Hiljuti ilmunud uurimus tõstab esile need perioodid inimese elus, mil alkoholi sattumine organismi on tõenäoliselt kõige kahjulikum — vähemalt selles osas, mis puudutab aju tervist.
Teadusajakirjas BMJ ilmunud, toimetajaveeruks vormistatud uurimuse kirjutasid Ühendkuningriigi ja Austraalia teadlased, kes on uurinud inimaju vananemist.
Ootuspäraselt võib kokkupuude alkoholiga põhjustada kõige rängemat kahju kõige varajasemates arenguetappides, sh juba enne sündimist, kui loode on alles emaüsas.
Ohter alkoholipruukimine raseduse ajal suurendab teatavasti tõenäosust, et laps sünnib elupõlise neuroloogilise kahjustuse ja muude sünnidefektidega. Seda tervisehäiret nimetatakse nüüdisajal alkoholist põhjustatud sünnidefektide spektri häireks (ingl FASD; fetal alcohol spectrum disorder).
Autorid viitavad ka uuringutele, mis annavad mõista, et isegi vähesel/mõõdukal alkoholitarvitamisel võib olla kergeid negatiivseid mõjusid lapse aju tervisele hilisemas eas.
Järgmine alkoholiga seonduvate ohtude maksimum paistab saabuvat teismeliseeas. Uuringud on näidanud, et 15–19-aastaste teismeliste alkoholipruukimine algab pahatihti joomingute e episoodilise purjutamisega (ingl binge drinking).
Taoline hootine ohter alkoholitarvitamine seondub aju mahu, närvirakkude omavaheliste ühenduste hulga ja tunnetusliku soorituse mõningase vähenemisega.
Kõige üllatavamalt suur on vast oht, mida alkoholi tarvitamine kujutab 65-aastaste ja vanemate inimeste tervisele. Purjutamine eesmärgiga kiiresti joobuda pole eakate seas eriti levinud, kuid teada on, et neil, kes pikema aja vältel palju alkoholi joovad, on suurem oht jääda kõrges vanuses dementseks ja vaimselt manduda.
Selleks, et selgitada välja, kui suured alkoholikogused eri eluperioodidel aju kahjustavad, on siiski vaja läbi viia veel rohkem uuringuid.
Hiljutised uuringud on andnud mõista, et alkoholi polegi võimalik tarvitada määral, mis tervist üldse ei kahjusta; mõõdukama alkoholipruukimisega seonduvad ohud on lihtsalt mõnevõrra väiksemad.
Näiteks on isegi vähest alkoholipruukimist seostatud suurema riskiga haigestuda vähktõbedesse.
