Kaart ja navigeerija on leitav aadressil www.ibd.ee/wc-kaart ning tänaseks on lisatud rakendusse 250 WC-d.

EPSSi juhatuse liige Janek Kapper ütles Fortele, et algselt oli plaanis hädas olijatele teha vastav mobiilirakendus, aga selle hind oli seltsi jaoks jaoks liiga suur.

„Ehk õnnestub kunagi leida sponsoreid, kes aitavad, või firma, kes on nõus seda ise meile tegema," ütles Kapper.

Kõik avalike WC-de omajad saavad ka ise endast seltsile teada anda, et kaardile pääseda. „Lihtsalt peab iga wc kohta andma siis teada, et millisega täpsemalt tegu on. Hetkel on meil neli valikut: avalik, ajutine, tasuline ja "WC-kaart"," ütles Kapper.

Ettevõtted ja asutused saavad oma liitumise soovist WC-kaardi projektiga teada anda emailil ibd@ibd.ee või telefonil 56468816.

Valik „WC-kaart" tähendab, et seda kaarti omav patsient võiks saada kaardi ette näitamisel viivitamatult ligipääsu lähimasse tualetti. WC-kaardi esitanud inimese võiks lubada puuetega inimestele mõeldud tualetti, tasulisse WC-sse tasuta, klienditualetti nt kohvikutes (kuigi inimene pole klient) ning personalitualetti. WC-kaarte väljastatakse põletikulise soolehaigusega patsientidele ehk vaid EPSS-i liikmetele.

"Põletikulise soolehaigusega inimesi on Eestis umbes 2500, lisaks saab uue diagnoosi igal aastal veel umbes 500 inimest. Sellise diagnoosiga inimestel võib tekkida vajadus käia tihti ja ootamatult WC-s. Meie WC-leidja/navigeerija on abiks aga ka kõikidele teiste diagnoosidega haigetele, kel võib olla viivitamata vajadus WC-sse pääseda. Ja kuna tegemist on tõesti esimese sellise vajaliku abivahendiga, mis aitab leida avalikku WC-d, siis ma usun, et seda saavad vajaduse korral kasutada kõik inimesed, kel vaja leida kiiresti avalik WC," rääkis Kapper.

"Mul on ka väga suur palve kõikidele inimestele ja ettevõtetele üle Eesti, et te annaksite teada avalikust WC-st, et saaksime kaarti täiendada ning nii abiks olla tõesti kõigile, kes seda vajavad," lisas Janek Kapper.

Kroonilised põletikulised soolehaigused on Crohni tõbi ja haavandiline koliit. Kõige tavapärasemateks sümptomiteks loetakse kõhulahtisust, verist väljaheidet ja kõhuvalu ning Crohni tõvel kaalulangust. Haigus võib tekkida igas vanuses, kuid tavaliselt haigestutakse noores eas (1535-aastaselt). Haigestumise põhjused ei ole teada arvatakse, et haiguse tekkeks on oluline pärilike ja keskkonnafaktorite koosmõju ning soole mikrofloora eripära. Põletikulist soolehaigust ei ole võimalik ennetada. Enamasti kulgeb haigus ägenemistega ja võib taanduda (remissioon) kas raviga või iseenesest. Haiguse ägenemisetappide ajal võivad õppimis- ja töövõimekus olla piiratud, kuid see viib harva pikaajalise töövõimetuseni.

Eesti põletikulise soolehaiguse selts on heategevuslik organisatsioon, mis tegutseb eesmärgiga aidata patsientidel lahendada haavandilise koliidi ja Crohni tõvega seonduvaid probleeme ning parendada nende haigustega diagnoositud haigete ravitingimusi ja elukvaliteeti.