Keskkriminaalpolitsei juht: uurimistes võib tulla tagasilöök

Riigikohtu eilne otsus mitte lubada uurimisasutustel kasutada kriminaalmenetlustes telekomiettevõtete kogutavaid kõneeristusi ja muid kasutajate andmeid võib tuua tagasilööke uurimistes, ütles keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere Fortele.

„Kogume menetlustes eriliigilisi tõendeid ning reeglina ei toetu kahtlustus või süüdistus ainuüksi sideettevõtetelt saadud andmetele, kuid neil andmetel on kriminaalmenetluses siiski oluline roll," rääkis Alavere.

Ta märkis, et väga paljud menetlused on leidnud kiire lahenduse just tänu kõneeritustele. Seda näiteks raskete isikuvastaste kuritegude puhul, kus kurjategija tuleb kiirelt tuvastada ja kinni pidada, et taastada kogukonna turvatunne. Samuti on kõneeristused olulised näiteks korruptsiooni- ja küberkuritegude uurimisel.

„Eilne otsus võib tuua uurimistes tagasilöögi. Tutvume sellega lähemalt ning seejärel saame koostöös prokuratuuriga kujundada hinnangu käimasolevate menetluste osas, kus sideandmeid on tõendina kasutatud. Politsei lähtub kehtivatest seadustest ning austame kohtu otsust," ütles Alavere.

Riigikohus otsustas eile, et prokuratuuril ega kohtul pole õigust teha sideettevõtetele päringuid, et saada kuritegude uurimiseks telefonide kõneliikluse ja asukohaandmeid, mida talletatakse elektroonilise side seaduse alusel süüteomenetluse huvides, sest Eestis kehtiv andmete laussäilitamise ja kasutamise kord on vastuolus Euroopa Liidu õigusega.

"Õigusvastaselt säilitatud andmete väljanõudmisega rikutaks ka Eesti põhiseadusega tagatud õigust eraelu puutumatusele," leiab riigikohus.

Kohus märkis, et probleemile ei too lahendust ka riigikogus arutusel olev seadusemuudatus, millega läheb sideandmete nõudmiseks lubade andmise õigus prokuratuurilt kohtule.

"Andmete kasutamine kriminaalmenetluses on välistatud seni, kuni nende säilitamist ja kasutamist puudutavad Eesti seadused on viidud kooskõlla Euroopa Liidu õigusega," ütleb riigikohus.

Euroopa Kohtu praktika järgi saab säilitatud sideandmetele juurdepääsu lubamist põhjendada eeskätt raske kuritegevuse vastu võitlemisega. Eesti õiguses pole raske kuriteo mõistet seni määratletud. Riigikohtu hinnangul saab pidada raskeks peamiselt esimese astme kuritegusid.

Samas võib sõltuvalt asjaoludest olla raske ka teise astme kuritegu, kui seda iseloomustavad näiteks korduvus, süstemaatilisus, toimepanijate paljusus ja kannatanute suur hulk ning seadus näeb selle eest maksimumkaristusena ette viieaastase vangistuse või on tegu toime pandud sidevahendi kaudu. Kolleegium rõhutab, et kuriteo hindamist raskeks tuleb igal üksikjuhul eraldi põhjendada.