Laevade punkerdamine kolib täielikult Tallinna lähiste rannikuvetesse – kui palju Eesti võimud nende laevade tegevusest teavad?

Eestis on käimas tulised arutelud selle üle, kas ja kus suured kütuselaevad tohiksid tegeleda punkerdamise ja kütuste ning muude kemikaalide ümberpumpamisega. Kui palju aga meie ametivõimud teavad, mis neil laevadel toimub?

Keskkonnaministeerium on pärast valitsuse 26. aprilli kabinetiistungit jõudnud järeldusele, et Eesti rannikuvetes võib punkerdamine (ehk laevade tankimine) jätkuda ning selleks pole vaja kasutada sadamaid.

Tõsi, neiks tegevusteks valiti välja vaid kaks lahte ja need asuvad vägagi Tallinna lähistel: Naissaare, Kakumäe ja Muraste looduskaitseala vaheline mereala (Tallinn G ja Tallinn (H) ning Muuga laht. Siin on ka juuni esimestel päeval valminud ja viimaseid päevi vastukajasid ootava eelnõu uus versioon.

"Kohalikud omavalitsused ja mereäärne elanikkond ei soovi käitlemist enda rannikuala läheduses, kuid see küsimus on emotsionaalset laadi ega mõjuta kohalike omavalituste asutuste ega riigiasutuste korraldust." leiab keskkonnaministeerium ning märgib, et eelnõul puudub igasugune sotsiaalne ja keskkonnaalane mõju.

Aga see selleks, Forte uuris majandusministeeriumilt ning politsei ja piirivalveametilt, mida me hetkel merel olevate laevade kohta teame.

Võtsime näiteks just ala Naissaarest lõunas. Ning küsimuste esitamise hetkel olid seal näiteks suur laev UBC Sydney ja ja ka teine laev nimega Montego.

Tahtsime teada, kas Eesti võimudel on olemas info, millal nad ankrusse saabusid, mida nad siin teevad ja millal lahkuvad - peavad nad ankrusse tulemiseks kelleltki luba küsima? Uurisime ka seda, kas laevadel on õigus mida iganes vette lasta - näiteks mis iganes mahuteid, käimlaid vms tühjendada ja siis ka kütust teistele laevadele pumbata ilma Eesti võimude ametliku loata.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teatas viitega politsei- ja piirivalveametile, et eeltoodud laev UBC SYDNEY, IMO: 9236078 oli saatnud 08.06. eelteate Vene-Balti sadamasse saabumise kohta 14.06. Kuid pühapäeval kell 23:50 oli meilile laekunud teade selle tühistamise kohta.15. juuniks oli laev kenast plaanitud sadamas kohal.

Montego oli palunud samuti merevalvekeskuselt luba ankrualal seismiseks 02.06.2021 ja luba sai antud. Sellest ajast alates see laev seal tõesti ka ühe koha peal seisab.

Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) valmisoleku ja reageerimise büroo juhtivpiiriametnik Rene Hartõkainen selgitas meile täpsemalt, et Eesti sisemerre võivad tsiviillaevad siseneda punkerdamiseks, päästeoperatsioonil osalemiseks, sadamasse sisenemiseks ja suundumaks läbi Väinamere Soome lahest Liivi lahte ja vastupidi.

„PPA merevalvekeskus selgitab välja kõikide laevade sisemerre sisenemise põhjused ning vajadusel kooskõlastab tegevused, milleks on vaja eraldi luba. Näiteks peab laev küsima merevalvekeskuselt kooskõlastust ankrusse jäämisel enne sadamasse sisenemist, ankrualal varuosade ja toidu täiendamist oodates või meeskonnavahetuse puhul. Ankrus seismise aeg ei ole kuidagi piiratud, kuid taotluses tuleb märkida ankrusse jäämise algus- ja lõpukuupäev," ütles ta.

Tallinna lahe ankrualadel G (Golf) ja H (Hotel) on tema sõnul tavapäraselt ankrus rohkem laevu kui teistel aladel, kuna seal ei ole lootsimine kohustuslik.

Mis puutub konkreetsemalt Montegosse, siis see jäi ankrusse 30. mail naftajäätmete ära andmiseks, milleks taotles luba eelneval päeval. Ankrusse jäämise päeval küsiti luba ankruplatsil Golf seismiseks, plaaniga täiendada toiduvarusid ja laevale toimetada vajalikud varuosad. 4. juunil toimetati laevale varustust ning 12. juunil vahetus üks meeskonnaliige. Montego taotles ankrusse jäämist kuni kolmapäeva, 16. juunini. 16. juunil suhtles merevalvekeskus uuesti laeva meeskonnaga ning laevaagendi vahendusel teeb Montego täiendava taotluse punkerdamiseks.

Seega paistab, et laevadega toimuv on vägagi hästi merevalvekeskuse kontrolli all.

Majandusministeerium: kõigi laevade liikumine on teada

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium selgitas, et kõik laevad, kes seisavad ankrualadel ankrus, on seal mingi põhjusega. Laevad kasutavad ankrualasid Eesti sadamasse sisenemisel vaba kaikoha ootamiseks, punkerdamiseks, laevajäätmete ära andmiseks, laevavarude täiendamiseks, laeva inspekteerimiseks, jäälootsi peale võtmiseks jne.

Ankrualal seismise jooksul võivad laevad läbi viia päästeharjutusi või selleks vajalike vahendite kontrolli, kui neile on merevalvekeskuse poolt antud vastavasisuline luba. Nimekiri põhjustest võib saada päris pikk. Laevad, lähenedes ankrualale, kannavad sellest raadiosidevahendi kaudu ette Transpordiameti vastavale üksusele (Tallinna lahe piirkonnas on selleks Tallinn VTS).

Merevalvekeskus jälgib mereseiresüsteemi vahendusel kõikide laevade liikumist, omades ülevaadet Eesti merealal toimuvast. Samaaegselt jälgitakse raadioeetrit lisaks rahvusvahelisel hädaabikanalile ka Tallinn VTS töökanalil. Tervikpilt tekib mereseiresüsteemi ja raadioeetri monitoorimisest, mille baasil teeb PPA merevalvekeskus sissekanded EMDE (elektrooniline mereinfosüsteem) andmekogusse, alates laeva ankrusse jäämisest kuni ankrualalt lahkumiseni, sidudes ära ankrusse jäänud laevaga seotud teenindusliku laeva ja teostatud tegevuse liigi.

Kui ankrualades seisvatel laevadel on kokkupuude teise laevaga (varustuse üle andmine, punkerdamine jne), vajab vastav tegevus PPA poolset kooskõlastust, kuna laev on nn kinnise piiriga. Selleks annab omapoolse kooskõlastuse PPA Põhja prefektuuri PVB Tallinna kordon.